Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära teha(lubatud oli ainult kolhoosi tarbeks vilja peksta). Arvo on selle vastu, tema vastutab. Ikkagi hakatakse tööd tegema. Arvole meeldib Vilma. Vilma kutsub mehe kinni. Arvo ütleb ära ning mainib, et peab sõjaväkke minema. Vilmale meenub Jaanus, kes läks ja enam ei naasnud. Saabub varumisvolinik Eesner. Tehakse koosolek. Põhjus- nõutud kogus vilja peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel. Käsib masina tööle panna(vihma sajab, pole tööpäev). Läheb ise seda käima panema, kutsub Arvo ka. Masinist vihastab, et keegi teine peale tema masinat puutub, lööb Arvole labidaga pähe(tahtis Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati
Arvo (esimees) oli solvunud ja läks Vilma juurde vihmavarju. Arvo oli kohmetu ja ei osanud millestki Vilmaga rääkida. Kui vili pekstud oli, avas Aadam viina. Vilma ise polnud häbelik ja kutsus Arvo kinno, kuid too lükkas kutse tagasi, kuna ta peab päev varem sõjaväkke minema. Sõjaväe teemalise jutuga tuli Vilmale meelde jaanus, kes ka sõjaväes on. Vilma nägi teda viimati siis, kui ta sõjaväkke läks ega pole temast siiani mitte midagi kuulnud. Aiaste tallu saabub villisega varumisvolinik Eesner. Elmar üritab teeselda, et ta on täiesti kaine ja korraldatakse koosolek. Uuriti, et miks kolhoosis enam isegi kotinööri saada pole. Varumisvolinik ei oska vastata ning pudistab mingi jutu kokku, millest midagi järeldadagi ei oska. Eesner sai teada, et Arvo lasknud oma vilja Elmaril ära teha ja saab selle peale kurjaks. Eesner käsib tal masin uuesti käivitada, aga Elmar ei liigu sealt kuskile. Eesner läheb siis seda koos esimehega ise tegema
Kolhoosi esimeheks oli Arvo Saaremägi, kes oma tööst hästi aru ei saanud ja pidevalt kohmakust tundis. Kolhoosikorraldus oli kõigile võõras, aga töö oli vaja ära teha. Töötamise lõpetas vihmasadu, mis sundis inimesed varju alla minema. Nooruke kolhoosimees ei tea kas jõuab vilja salve saada. Aadam ja Elmar hakkavad koos viina jooma ja jäävad päris purjugi, kuni kohale ilmub Eesneri Eedi - varasemalt käe kaotanud vallakasaka poeg, kellest oli nüüd saanud kolhoosi varumisvolinik. Ta sai teada, et Arvo oli lasknud Elmaril Aadama viljanatukese ära teha ja ärritunult üritas ta koos Arvoga masinat käima panna. Elmar, kes pole kunagi lasknud kedagi oma masina juurde, tormas vihaselt meeste poole labidas käes. Hoop, mis oli mõeldud Eedile, tabas aga kogemata Arvot, kes kaotas teadvuse. Viga saanud mees viidi autosse ja teda jäi nutma vaene Vilma, kes ei saa aru, miks kõikide meestega, kellega tema hästi läbi saab ja ehk
juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade. Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab
Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist pole kunagi kellelgi oma masinat puutuda
Hoolimata Arvo vastuseisust hakatakse vilja peksma. Solvunud ja pahane Arvo läks Vilma juurde räästa alla varju. Mees on kohmetu ega oska millesti kõneleda. Kui Aadama vili oli pekstud, avas Aadam viinapudeli. Vilma, kes nii häbelik pole kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, sest ta peab päev enne sõjaväkke minema. See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Aiastele sõidab villis, millest tuli välja varumisvolinik Eesner. Elmar püüab oma ebakainet olekut varjata. Korraldatakse koosolek. Üks viljapeksuks kohale tulnud mees uurib, miks enam isegi kotinööri pole kolhoosis saada. Eesner ei oska midagi vastata ning keerutab ja vastab midagi umbmäärast. Eesner saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist
Talude maksimaalne suurus 20-30 ha Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust Talude jaotus: 1/3 uusmaa- ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud; 1/3 reformist puutumata talud Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949 Sovhoosid (riigimõisad) Masina-traktorijaam (MTJ) Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949 Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete abimajandid pärast 1944 Varumisvolinik Põllumajandusühistud Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast Talude kurnamine ja väljasuretamine 21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s” Müüginormid (diferentseeritud, suured talud, sakslastega koostööd teinutele suuremad normid) Põllumajandusmaks (diferentseeritud, suurtel taludel kõrgem) Riiklikud kohustused (metsategu, teede korrastamine)
annaabi.ee 
