Kitsed, kes aga olid mere ääres söömas, sõid pajuoksad ära. Laev uhuti merele ja methymnalased tahtsid Daphnist kaasa võtta, kuna need olid tema kitsed, kes pajuoksad ära sõid. Vahekohtunikuks võeti Philetas. Philetas oli tuntud oma aususe poolest. Ta leidis, et süüdi oli meri, mis uhus laeva kaldast kaugemale. Methymnalased otsustasid teha vasturünnaku, kutsusid kokku rahvakoosoleku ja said nõusoleku sõjaretkeks. Kui sõjaretk toimus, oli Daphnis metsas loomadele talveks toitu varumas, Chloe varjas end nümfide koopas, kus ta pajus neilt abi, aga ta võeti ikkagi kinni. Chloe pandi laevale ja methymnalased asusid teele. Kui Daphnis sellest teada sai, läks ta vihasena nümfide koopasse. Algul oli ta hirmus vihane, siis aga jäi ta magama ja nägi unes nümfe. Nümfid lohutasid Daphnist ja ütlesid, et Chloe tuleb homme tagasi. Daphnis läks siis rahuliku südamega koju. Samal ajal methymnalaste laeval lõbutseti. Laev oli ranniku ligidal ankrus. Laeva
gladiaatoritele kallale tungima. Toimus väga lühike ja verine lahing, milles Servilianus langest Spartacuse käe läbi. Roomlased purustati ning gladiaatorid viisid endaga kaasa suure hulga relvi. 12.PEATÜKK Kui sõnum Servilianuse lüüasaamisest lähemaisse linnadesse jõudis, tõusis kogu Kampaanias ärevus. Pompeji, mille müürid olid maha lõhutud, ei julgenud vastu panna gladiaatoreile, kes palju kordi käisid linnas toidumoona varumas. Elanike suureks üllatuseks käitusid nad seal nagu kõige distsiplineerituimad sõdurid. Peale Catilina ja Caesari ei mõtelnudki keegi gladiaatori võidule, seda enam, et pääsenud sõduris jutustasid selle üksikasju, veeretades kogu söö Servilianuse enesekindlale juhmusele. Pealegi oli rooma rahvas kistud tõsisematesse probleemidesse. Rooma vastu oli ülestõusnud peaaegu kogu Hispaania.
kindla ülesandega (mandatum). XII peatükk Spartacus tõstab oma sõdurite arvu kuuesajalt kümnele tuhandele Kui sõnum Servilianuse kohortide lüüasaamisest lähemaisse linnadesse jõudis, tõusis kogu Kampaanias suur ärevus. Relvastatud linnaelanikud seisid päeval ja öösi valves väravais ja bastionidel. Pompeji, mille müürid olid maha lõhutud, ei julgenud vastu panna gladiaatoreile, kes palju kordi käisid linnas toidumoona varumas; elanike suureks üllatuseks käitusid nad seal nagu kõige distsiplineerituimad sõdurid. Rooma vastu oli ülestõusnud peaaegu kogu Hispaania. Tribuun Clodius Glaber, Luculluse saatel, varustas kolm tuhat meest, et gladiaatorite vastu minna. Gladiaatorite vägi oli vahepeal aga kahekordistunud. Spartacusel oli range distsipliin ning tänu sellele ta oli võitnud hulga poolehoidjaid. Ta tahtis sõjaväes moodustada Rooma lahingurivi.
Sageli tarvitati seda niiskuse tõkestamiseks algeliste elamute katustel ja põrandal. Ka kasetohust tarbeesemed olid juba sel ajal üldlevinud. Veel 19. sajandil oli kasetohu laialdase kasutamise traditsioon Eestis säilinud enamvähem samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel. Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla. Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid
annaabi.ee 
