Magus Kreeka vein. 12) Kes lõpetas 19. saj teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie
Magus Kreeka vein. 12. Kes või mis lõpetas 19. saj veinitootmise kuldajastu Euroopas? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13. Kuidas meskiti Muinas-Eestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie
tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid kortsis rahaga aga andres kavaldas pearu yle 26. (223) jalle raske tootegemine, alustati ehitusega, lapsed vahetavad omavahel saepuru ja leiba aga poisid vastu ei anna, mari sai teada ja ei pahandanud, aega oli vahe ja osade toodega hakkama ei saadud, andrese probleemiks on kivid ja kraavid 27. (236) mari synnitas jalle poja, loomad surid jarjest, andres valmistas varrudeks palju olut, lastele ei meeldinud tapetud loomade kehaosad, koster jai ka rahule puhadega, pearu kiskles seekord ratsepaga ja lubas uue otsida, kais aind paljalt ringi ja sai nypeldada, koster solvus 28. (254) Kassiaru Jaska lapsed surid ja vaid yks jai ellu, naine soovis et ka teised kannataks, parast maeti veel 8 kylalast, andresel suri 1 tutar ja maril surid jussiga saadud lapsed, oli palju matuseid ja
Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas, lammas, noor siga või kodulind. Sama ka matuste puhul. Peamine lihaloom oli 3-4 aastane nuumatud siga. Mardipäevaks tapeti harva, kindlasti jõuludeks, võimalusel ka küünlapäevaks. Vähesel määral andis toidulisa ulukite ja lindude salaküttimine. [] Värsket liha sai süüa ainult pärast tapmist. Päädikutest ja kehvemast lihast keedeti suppi. Lamba ja vasika peast ja jalgadest keedeti pulmadeks, varrudeks või matusteks või 13 pühadeks jaheliha (sülti), millesse liha jäeti koos kontidega. Kogu lihatagavara soolati sisse. Põhja- ja Lääne-Eestis jäeti soolamisel tailiha ja pekk kokku. Sealiha soolamisel pandi lihatükkide vahele ka pea ja allapoole jalad, nii et pead sai toiduks teha jõuluajal ja jalgu keeta vastlapäevaks. Seapekki ja rasva lisati kogu Eestis oa-, herne- ja läätsesupile, putrudele, kapsastele, vorstipudrule jt toitudele
Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Andres ei teinud sellest väljagi ja ütles et ärgu pangu tähele ega mõelgu asju välja. Nii see asi sinnapaika jäigi ja sellest ei räägitud enam midagi. Eesperes hakati pidama varrusid. Selleks tuli muidugi palju õlu valmistada et ikka külaliste kurgud kuivama ei hakkaks. Andres valmistas seda väga hoolega, tahtis et kõik ikka korralik ja hea saaks. Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja liha saaks. Lastele eriti ei meeldinud see aeg, sest tihti olid siis verised looma kehaosad toas. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Pidupäevalisi oli palju. Pühade talitus õnnestus ilusasti, isegi köster jäi rahule. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa
Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Andres ei teinud sellest väljagi ja ütles et ärgu pangu tähele ega mõelgu asju välja. Nii see asi sinnapaika jäigi ja sellest ei räägitud enam midagi. Eesperes hakati pidama varrusid. Selleks tuli muidugi palju õlu valmistada et ikka külaliste kurgud kuivama ei hakkaks. Andres valmistas seda väga hoolega, tahtis et kõik ikka korralik ja hea saaks. Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja liha saaks. Lastele eriti ei meeldinud see aeg, sest tihti olid siis verised looma kehaosad toas. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Pidupäevalisi oli palju. Pühade talitus õnnestus ilusasti, isegi köster jäi rahule. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa
odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Eesperes hakati pidama varrusid. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna. Köstrile toimunu kohe üldse ei meeldinud ning ta tahtis sealt lahkuda, kuid otsustas natukeseks ikkagi jääda. Külanaistele tegi aga see pahameelt et Pearu püksteta ringi käis
annaabi.ee 
