Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad eospäid ja suvivõsud, mis fotosünteesivad 8 LIIKI Eestis OSJAD SÕNAJALAD KEERDLEHIKUD Mitmeaastased niiskete varjuliste kasvukohtade taimed Maapealse osa moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku
Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Varre muudendid: *Risoom- mullas püsti, kaldu või rõhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet . Esineb mitmeaastastel rohttaimedel, mille maapealne võsu talveks ära sureb , samuti ka kuivadel aladel kasvavail taimedel mille vegetatsiooniperiood on lühike ja langeb peamiselt kevadisele ajale. Põuase suve , samuti ka külma talve elavad need taimed üle maa-aluseks organiks muundunud varrena. Kujult meenutab risoom juurt. Et aga on tegemis varre moodustisega siis seda näitab kõigepealt lehtede jäänuste esinemine selle küljel. *Maa-alused võsundid ehk stoolonid-peen,horisontaalne maa-alune vars , mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. *Mugul- varre tugevasti paisunud , säilitusainetega täidetud osa. kartulimugulad tekivad maa- aluste võsundite tipmistest osadest. Õhukskkonnas asetsevaid mugulaid leiame paljudel
Saanud soovitava kuju, kinnitasin Ülemise õie tegemine. küünlajala tüve lobri abil lehekujulise aluse külge ning silusin sõrmede abil ära ka liitekohad, et neid näha ei jääks, samba ülemisest osast aga voolisin välja mõned väiksemad lehekesed, millest hiljem said aluslehed tüve otsa tulevale õiele. Järgmisest savitükist ning veeretasin sellest pika ussi, mille kerisin lobri abil varrena ümber küünlajala tüve ning mille otsad silusin taaskord põhiosaga üheks. 10 Siis võtsin ülejäänud savi ning rullisin selle taignarulli abil umbes 4-5 millimeetri paksuseks kihiks, millest lõikasin noa abil
kollaliigil eospead ei ole, nende eoseid kandvad lehed ei erine eriti tavalistest lehtedest. Näited: karukold, kattekold. OSJAD - lüliliste ja seest õõnsate vartega rohttaimed, Enamikul paiknevad ringidena ümber varre lülilised peenikesed oksad, mida ekslikult peetakse lehtedeks. Näited: metsosi, põldosi. SÕNAJALAD - sõnajala maapealse osa moodustavad vaid lehed, mis kasvavad risoomi pungadest maapinnale. Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. Vars asub risoomina (maa- aluse varrena) maa sees. Näited: laanesõnajalg, puusõnajalg, raunjalad. 4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal,
vintsid kirjeldage neid. Mitmesugused hargid Kõige lihtsam hark on oma olemuselt lihtne tõugatav 2...3 meetri pikkune latt, mille otsa võib olla kinnitatud kaheharuline metallhark ja millega saab puud lükata ülevaltpoolt kui inimene seda abivahenditeta ulatuks. Mida kõrgemalt me saame puud kalduma suruda, seda vähem kulub jõudu. Natuke efektiivsem langetushark on lookhark, mis kujutab endast kaheharulist metallharki, mille varrena kasutatakse 4...6 m pikkust ja 6...8 cm jämedust kuuselatti. Lookhark võimaldab rakendada jõudu puu lükkamiseks 4...5 m ülevalpool lõiketasandit. Üksi langetades jäetakse saag umbes 1/2 tüve läbisaagimise järel puusse ja seatakse lookhark üles langetussuuna vastasküljel. Lookhargist suurema kasuteguriga on liit- ehk kolmnurkhark. Ta koosneb kahest osast lühikesest hargist ja temaga risti olevast "kangist", millega tõstmise teel surutakse hargi
annaabi.ee 
