ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte
Vene romantism 18. sajandi esimesel poolel jõudis alles Venemaale kunstmuusika (läbi Itaalia muusikute). Venelased tegelesid ainult koori muusikaga, vaimuliku muusikaga ja mängiti vene rahvapille. Õppida sai ainult Itaalia muusikute käe all. 19 sajandil läks vene kõrgseltskonnas moodi romanss (segu mustlasmuusikast ja vene rahvalauludest). Romanss - soololaul, armastuse teemaline, tänapäevalgi populaarsed. Neid kirjutasid Aleksandr Varlamov ja Aleksander Aljabjev. Peterburi konservatoorium avati 1862. Aastal. 1866. Avati teine kõrgem muusikaasutus Moskva konservatoorium. MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest. Hariduse sai koduõpetajatelt. 1818- 1822 õppis Peterburi aadlipansionaadis, kust sai korraliku üldhariduse ja oma esimesed klaveritunnid. Esimesed teosed olid romansid, mis ei olnud tol ajal väga populaarsed. Kuna ta oli aadlisuguvõsast, siis see,
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836
igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis
............................ Dunajevski 2. Marss ........................................................................................ Dunajevski 3. “Sergei laul” kinof. “Hävitajad”............................................... Bogolovski 4. Vene tants................................................................................. Knuševitski 5. “Tuisk” ..................................................................................... Varlamov 6. “Po Piterskoi”........................................................................... B. Smit 7. “Kostja laul” kinof. “Inimene relvaga” .................................... Armand 8. “Laotub meri end laialf* Vana madruste laul 9. Eesti marss............................................................................... P. Veebel II OSA 1. Marss ...................................