Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine
Nüüdiseks on kataloogis juba 20 000 kaksiktähe paari. Mõned uurijad on veendunud, et mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikud on vaid planeedisüsteemi päikesed, mitmiktähest lahtipääsenud jooksikud või ühtesulandunud kunagised kaksikud. Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Visuaalsed kaksikud 2 Palja silmaga nähtavate tähtede hulgast on umbes 20 protsenti tuntud kui visuaalsed kaksik- või mitmiktähed. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Visuaalsete kaksiktähtede komponendid on teleskoobis nähtavad kahe lähestikuse tähena, mis võivad liikuda teineteise suhtes kas orbitaalselt või paralleelselt. Nende
W.Struve-tartu tähetorn.-ühe tähe kaugus-Veega tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse
kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. 1)visuaalsed avastatakse teleskoobi abil, tiirlemisperiood ja kaugus tehakse kindlaks. 2)Spektraalsed avastatakse spektrite järgi. Tehakse kindlaks spektrijoonte perioodilise nihkumise või kahestumise järgi. Doppleri efekt. 3)Varjutusmuutlikud tähepaari heledus perioodiliselt muutub. · Muutlikud tähed tähe heledus tõeliselt muutub. Pulseeruv täht tähe heledus muutub kindla perioodiga. Toimuvad protsessid tähe sees paisub, tõmbub kokku jne. Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele. Pulseeruvad ehk tsefeiidid. (Kefeus). On ka selliseid pulseeruvaid tähti, mille heledus kasvab järsult. Tähel tekib mingi purse või
"Linnutee galaktika" op 24, sonaat klaveriduole "Misereatur vestri omnipotens" op 25, motett segakoorile "Magnificat" op 26 segakoorile Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile "Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile "Ema süda" meeskoorile (Juhan Liiv) 1991 "Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile "Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile "Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile "Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile "Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile "Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele "Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama, libreto Mihkel Tiks) 1992 "Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja samaanitrummile Missa nr 3 ("Eesti missa") op 36 solistidele, segakoorile, orelile, samaanitrummile ja ansamblile "Te Deum" op 37 segakoorile, kammerorkestrile ja flöödile
Nüüdiseks on kataloogis juba 20 000 kaksiktähe paari. Mõned uurijad on veendunud, et mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikud on vaid planeedisüsteemi päikesed, mitmiktähest lahtipääsenud jooksikud või ühtesulandunud kunagised kaksikud. Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Muutlikud tähed Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti
massi ülekandumine. Ligikaudu 1/3 tähesüsteemidest Linnutees on mitmiksüsteemid. Neid on mitut liiki. Tõelise kaksiktähe moodustavad kaks tähte, mis gravitatsiooni toimel nagu tantsijad teineteise ümber tiirlevad. Näiva kaksiktähe moodustavad kaks tähte, mis ei kuulu tegelikult kokku, kuid juhtuvad Maa suhtes samas suunas paiknema. 4 Varjutusmuutlikud kaksiktähed tiirlevad teineteise ümber nii, et Maalt vaadates üks neist aeg-ajalt varjab teise. Selleks peab nende tähtede tiirlemistasand asuma piki meie vaatesuunda. Spektroskoopilised kaksiktähed tiirlevad teineteisele nii lähedal, et me saame ainult nende värvuse muutumise põhjal otsustada, et tegemist on kahe tähega. Lisaks on kaksiktäht Lüüra tähtkujus asetsev Epsilon Lyrae ja Luige tähtkujus asetsev Albireo
Kõik tähed ei vanane niisama väärikalt kui valged kääbused. Mõne tähe juures tähendab ,,klimakteerium" väga kiiret ja ägedaloomulist muutumist. Sellised on ennekõike rasked tähed, mille mass on märgatavalt suurem Päikese massist, ja paljud kaksiktähed. Need võivad teatud perioodil supernoovadena süttida. Supernoovade plahvatused on haruldased, kuid kõige dramaatilisemad tähistaeva nähtused. Ka tavaliste tähtede valguses toimub mõningaid muutusi. Mõned neis on varjutusmuutlikud 6 tähed, teised purskavad või pulseerivad. Võimsamaid muutusi esindavad noovad, mille heledus võib kasvada umbes 10 000 korda suuremaks. Noovasid seletatakse plahvatustega, mis tekivad massivoolude tagajärjel lähiskaksiktähtedes ja mis paiskavad tähe pinnalt maailmaruumi vähesel määral ainet. Kõik need nähtused on siiski väga tagasihoidlikud, võrreldes supernoovaga. Supernoova
1996 ,,Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, op 60 1999 ,,Sky & Music LTD." keelpilliorkestrile 2002 ,,RX Cassiopeiae" keelpilliorkestrile, op 82 2007 ,,Piirimeeste aastaajad" puhkpilliorkestrile, op 107 18 ,,Kassiopeia" - seade mandoliiniorkestrile Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile: 1984 Sümfoniett viiulile ja keelpilliorkestrile, op 5 1991 Klarnetikontsert ,,Varjutusmuutlikud kaksiktähed", op 33 1998 Viiulikontsert nr 1 ,,Perseiidid", op 65 2000 Klaverikontsert ,,Minikontsert", op 76a 2001 Flöödikontsert ,,Leoniidid", op 78 2006 Viiulikontsert nr 3 (Satelliitkontsert ,,Trigangulatsioon" ), op 105 2006 Viiulikontsert nr 2 ,,Perpetuum mobile", op 102 Ansambliteosed: 1983 ,,U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K" flöödile, oboele (klarnetile) ja klaverile või sopran-, tenorplokkflöödile ja klavessiinile, op 1 1990 Sonaat ,,Linnutee galaktika" klaveriduole, op 24
teisigi kaaluvaid fakte selle vastu, nagu allpool selgub, kuna poolt ei saa ette tuua mitte kui midagi peale ebamääraste oletuste. Mõnelkümnel kaksiktähel meile lähimast ruumist on tõelised kaugused parallaksi abil määratud; teades ka kaksiktähe orbiidi elemente, võib sel korral arvutada komponentide massid; tõeline heledus on ka teada, kui antud on näiv heledus ja kaugus. Samalaadseid andmeid võimaldavad meile spektroskoobilised kaksiktähed - varjutusmuutlikud. Neist andmeist oli võimalik uurida tähtede tõelise ehk absoluutse heleduse olenevust massist. Selgus, et olenevus on üsna kindlakujuline, et suuremale massile vastab suurem heledus ning et ühele ja samale massile vastab üks enam-vähem kindel, võrdlemisi vähe kõikuv heledus. See olenevus kannab "mass-heleduse seaduse" nime ning on täit kinnitust leidnud tähtede sisemise ehituse
annaabi.ee 
