erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatuimaid oli kannikeselõhn Näole kanti õhtuti jahumaske mis hommikul piimaga maha pesti Mõlema soo esindajad puhastasid usinasti hambaid ning nühkisid end pärast vanni üle erilise kraaprauaga, mis eemaldas surnud naharakud ja parandas vereringet
S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene mati sameti ja õhukeste pitsidega, materjal pidi esile tooma rikkaliku valguse - varju mängu. Moes olid pehmed murtud toonid/pastelltoonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Moes olid triibud ja lillemustrid. Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu. Järjest populaarsemaks muutusid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled.
meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna. Põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Silmade värvimisel varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Kreekas katsetasid mehed huulte ja põskede värvimist. Meeste jumestamises, vastu- pidiselt naiste jumestamisele, ei nähtud midagi halba. 1.4 Etruskid Etruuria, praeguse Toscana aladele hakkasid tekkima mägilinnad. Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule
Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud:
Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust keidsid ka nõgi ja lambitahm. Kulmud värviti sõltumata juuksevärvist mustaks. Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud:
annaabi.ee 
