Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tihti võib kohata Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja
(meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid teisi taimi kinnitussubstraadina kasutavad taimed (ei tarvitse alati olla parasiidid!). ******************************************************************** Enamus taimeliike on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise. Kõrgemate taimede puhul kuulub siia enamus taimeliike, millel on rohelised lehed.
metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi,
6 (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium) jt. Foto 2: Uusrajatis Tšehhi mägiaed 2.5 Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. See jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes vasakule poole. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside õitseajal juulist kuni lume tulekuni pakub see külastajatele meeldivaid elamusi oma säravate värvide ja ainulaadse lõhnamaailmaga
neelavad sügavamale ulatuvat lühilainelist rohelist ja sinist spektri osa ja kannavad selle üle klorofüllile a, muutes selle aktiivseks ja võimaldades toimuda fotosünteesi protsessil. Täiendavad pigmendid on: punavetikatel fükoerütriin (punane) ja fükotsüaan (sinine) pruunvetikatel klorofüll c ja fükoksantiin (annab pruuni värvuse) rohevetikate mõnel väiksemal rühmal, mis kasvavad pimedates kaljuõõntes klorofüll b ja sifonoksantiin, sifoniin. Saame eristada valguse ja varjutaimi. Pigmentide sisaldus lehe pinnaühiku kohta on varjutaimedel sageli suurem. Kõrgetel laiuskraadidel, kus valgus langeb "naklonno" kaldu, ulatub valgus väiksemale sügavusele, kui troopikas. Peale geograafilise asukoha, aasta-aja ja pilvisuse sõltub vee läbipaistvusest see, kui sügavale ulatub valgus. Läbipaistvus sõltub peamiselt vee hõljumist ja nende lagunemise saadustest. Läbipaistvus on suur elustikuvaestes vetes, vee sinine värvus on omane "merekõrbedele". Soolsus promillides
annaabi.ee 
