hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK: Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu
senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja. Fovistid arvasid aga, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja siis saadud muljeid lõuendi peal väljendada. Nende teosed on vaatamata erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid.
Isikliku elu sündmused ei eraldanud Triiki kaaslastest. Kõik järgnevad aastad oli ta ikka koos teiste noorte kunstnikega. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja.(,,Nikolai Triik"; lk 16-38). Nikolai Triigi looming langeb ühiskondliku arengu vastuoluderikkasse ja murrangulisse ajajärku eelmise sajandi esimestel aastakümnetel Eestis. Ta oli küpse kunstnikuna tunnistajaks Esimesele maailmasõjale ja sellele järgnenud revolutsiooni uuele tõusuhoole. Prantsuse kunsti
Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega, ehk mullaviljakuse suhtes nõudlike puuliikidega. Meie tuntumaid salumetsi on Abruka saare lehtmets ning Puhtu poolsaare pargiilmeline salumets. Harilik vaher on enamasti ümara võraga puu ja võib kasvada lagedamates kohtades üle 25 meetri kõrguseks. Tüve alumine osa on metsas kasvaval vahtral sirge ja oksavaba. Seetõttu annab vaher vähe külgvarju ega varja allolevaid puid-põõsaid nii tugevasti. Vahtra tihe, varjurikas võra ja suured lehed osutavad küllaldasele varjutaluvusele. Kuivadel muldadel kasvab vaher halvasti. · Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. · Puit punakasvalge, tihe raskesti lõhestatav, mõnikord esineb rohekashall väärlülipuit. Puit on väga hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse keelpillide kõlakastide valmistamiseks ning nikerdustöödeks
annaabi.ee 
