Probleemid Eesti haridussüsteemis Igas süsteemis on oma head küljed kui ka varjupooled. Süsteemi kui terviku toimimine sõltub väga palju omavahelisest koostööst, võimest õppida oma vigadest ning arvestada varasemaid kogemusi. Kui rääkida aga Eesti haridussüsteemist kui tervikust, siis võib täheldada nende kõigi kolme teguri alatalitlust, mille tagajärjel tungivad esile mitmed murekohad. Arvestades riigi vanust, võib seda pidada normaalseks nähtuseks, kuna Eesti riik on alles kujunemisjärgus, ent probleemidest
Kooli tagasiminek tundub ebaõiglane (madalamale õpilase positsioonile). 3. noored tunnistavad küll elukestvat õpet, kuid see on nende jaoks piirav, igav, soovimatu. Tänapäeva noortel on tihti idealiseeritud ettekujutus oma tulevikust. Meedia loodud kuvand superstaaridest, modellidest, rikastest inimestest loob noortele ettekujutuse kergelt saadud kuulsusest, rahast ja õnnest. Selliste eesmärkide saavutamiseks tehtav töö ja vaev jääb tähelepanuta. Kuulsuse varjupooled on jäetudki varju. Kuidas ikkagi kõiki neid gruppe suunata õppima, kuidas leida neile kõigile motivatsioonitegur, et nad väärtustaksid teadmisi ja õppimist? Suur vajadus on vastutuleliku teenustevaliku ja võimaluste järele. Ümberõppes vältida selliseid kokkuleppeid või akte, mis võivad olla alandavad, lugupidamatud, lapsikud või solvavad muidu tõrjutakse need inimesed õppimisest eemale. Tuleks vähendada
18931896 ilmusid ,,Postimehes" ,,Västriku Aadu", ,,Kippari unerohi", ,,"Linda" aktsiad", ,,Mihkli vurrud", ,,Külmale maale", ,,Paula pulm" lm. Eri raamatutena ilmusid ,,Karikas kihvti" ning ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubeli laulupeol" Rahvusliku asi kokkuvarisemise traagilised tagajärjed, rahvusliku liikumise varjupooled, pettumus 1896. aasta hilissuvel (31. aastasena) asus kirjanik Moskvasse. Esialgu tegi ta seal kaastööd ,,Postimehele", avaldades sarja ,,Vaateid Vene elusse", mille katketas talvel, mil peatoimetajaks sai Tõnisson. Aasta lõpul kirjutas jutukese ,,Ma tulen taevast ülevalt" (jõulujutuke), mis ilmus ,,Eest Postimehes". Moskvas maini 1897. valmis vaid jutustus ,,Astla vastu" käsikiri.
Popi ja Huhuu- tegelasteks isand(peremees) ning tema loomad koer Popi ja ahv Huhuu. Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17
annaabi.ee 
