lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3. varjutaluvad - on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust.Siia kuuluvad harilik sarapuu, harliik vaher, harilik pärn, harilik pöök 4. varjutaimed - vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Maa-ala, millel teatud taimeliik looduslikult kasvab nimetatakse areaaliks ehk levikualaks. Areaal ei ole püsiv, vaid võib aegade jooksul muutuda.Muutuste põhjused võivad olla ökoloogilised, aga suurt mõju avaldab ka inimtegevus. Areaal võib olla terviklik või katkendlik ( koosneda mitmest osast). Mitmetel liikidel esinevad ulatuslikud areaalid , näiteks harilik haab kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. 5
b) poolvarjutaluvad on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (harilik pihlakas, harilik pirnipuu, harilik toomingas, hall lepp jt) c) varjutaluvad on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust (harilik hobukastan, siberi seedermänd, harilik sarapuu, harilik ja suureleheline pärn jt) d) varjutaimed vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Sellistel taimedel on klorofüllisisaldus lehtedes suurem. Pilet 10 Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef).
jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC
(lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC
annaabi.ee 
