tänavale kriiskavad dzässirütmid, ja kauplused. Nende vahel on peened luksusrestoranid Liiklus Bulvaritel kihutavad tohutu suureid kroomniklist säravaid rõõmsavärviliseid sõiduautod. Politseinikud näevad suurt vaeva liiklusvoolu reeglipärastesse rööbastesse juhtimisega. Kõige paremini maailmas näevad seal olevat organiseeritud autobussiliiklused. Sadamas seisavad terved laevastiku välismaa India kaubalaevud Inimeste riietus Indias kannavad naised sarisid, pikki, kogu keha varjavaid kangaid, mis on hoogsas elegantsis ümber keha heidetud. Meeste tavapärane riietus koosneb väga laiadest valgetest pidzaamapükstest, mida nimetatakse salvariks, ja lahtiselt nende peal rippuvast särgist ja turbanitega mehi, silmatorkavalt palju pimestavalt valgeid rõivaid ja ülikondi. Keeled Indias on kolmteist põhikeelt mida tänapäeval tarvitatakse ja mida võib jagada kahte rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need
lehtadrut(merikapsas) köögiviljana. Sisaldavad ka teisi pigmente ja joodi. Suguline paljunemine, esineb ka sugude eristumist. Esineb kudede diferentseeumise algeid. Puhtama vee korral rannas adruvallid, rohevetikad muutuvad meres valdavaks alles märgatava reistuse korral. Punavetikad on enamasti soolases vees, merepõhjas kuni 200 m sügavuses. Umbes 500 liiki. Mõned võivad olla ka maismaal, näiteks mägedes. Enamus hulkraksed, sisaldavad klorofülli rohelist varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Eestis kasutatakse agarikust agarit, mida tarretava ainena kasutatakse näiteks marmelaadi tegemisel ja bakterite tardsöötmete valmistamisel. Hiinas ja Koreas söögiks porfüüriat. Rohevetikad on liigirikkaim vetikate rühm. Kõikjal. 1-rakulised, koloonialised, hulkraksed. Mõned viburitega liigid meenutavad teiste sugurakke. Magevetes niitjad rohevetikad (“vesijuuksed“) eelkõige puhtamas vees, meres suhteliselt
Suudavad fotosünteesida 20-30m sügavusel vee all. Värvus tuleneb neis sisalduvast pigmendist fukoksantiinist, sisaldavad ka muid pigmenete (klorofülle) ja joodi. Punavetikad 5000 liiki, enamik neist kasvab soolases vees, kuni 200m sügavusel. (sügavamal kui teised vetikarühmad) Magevees ja maismaal esineb umbes 150 liiki punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Rohevetikad üle 8000 liigi, enamik elab magevetes, vähemal määral leidub neid ka mullas, puutüvedel ja isegi lumel. Rohevetikate seas on nii üherakulisi, koloonialisi kui hulkrakseid vorme. Osa rohevetikaid elab sümbioosis vees elavate algloomadega, selgrootute või seentega. Rohevetikad on taimedele väga sarnased,
alguses tundub. Seepärast tasub kogu aeg silmad lahti hoida. Kui pilk jääb pidama mõnel eredamal värvilaigul taimestikus, siis võib-olla just seal ronib ilusal taustal erksavärviline mutukas. Taimed: Taimi tuleb pildistada nende looduslikus kasvukohas. Taimede noppimine või välja kaevamine ei ole lubatav, haruldaste liikide puhul võib selline tegevus olla isegi karistatav. Hoidu ümbritseva taimestiku kahjustamisest. Kui pildistamise hõlbustamiseks on vaja eemaldada varjavaid taimi või oksi, siis tuleb need eemale painutada, mitte ära lõigata. Pärast pildistamist tuleb koha algne seisukord taastada. Seente ja taimede pildistamisel peame käituma nii, et oma objekti kogemata ära ei talla. See ei tähenda samas, et me ei või samasse rohule pikali visata. Kuni järgime igaüheõiguse põhimõtteid, on asjad korras. Korallnarmik. Valget värvi lillede jäädvustamisel on oluline särikompensatsioon. On olemas palju erinevat liiki kauneid valgeid lilli
pargielementi majandada – hooldada, kaitsta, taas- Nii nagu noorelt puult ei tohiks ka vanalt puult tada, konserveerida ning eksponeerida. Väärtuslike eemaldada oksi, mille läbimõõt on üle 10 cm. Kui puude eksponeerimiseks tuleb teinekord eemaldada jämedamate okste lõikuseks on tekkinud möödapääs- ka vähem väärtuslikke, eksponeeritavale puule vaadet matu vajadus, viitab see aastakümnetetagustele tege- varjavaid puid. Pikema eeldatava elueaga puude kas- matajätmistele – eemaldamata on jäetud konkurent- vutingimuste parandamiseks tuleb teinekord eemal- ladvad, sissekasvanud koorega teravnurga all tõusvad, dada lühiealisemaid puid; sageli ongi viimased tek- proportsioonitult jämedad või liiga madalal asetsevad kinud pargipuistutesse isekülvi teel ning raskendavad oksad. Ei ole hoolitsetud ka puude valgustingimus- ka pargi kompositsiooni tajumist
riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal Rahva hulgas olid levinud kahtlused, et Nõukogude okupatsioonivõimud on vähemalt osa arreteerituid koha peal hukanud. Kohe algasid otsingud Punaarmee ja NKVD käes olnud lossihoovis, kust leitigi punase terrori ohvrite ühishauad. Rahva masendus oli suur. Saksa Einsatzkommando ja salavälipolitsei polnuks võimeline leidma saarele jäänud ja end varjavaid Nõukogude aasta aktiivseid tegelasi. Kohalikele elanikele olid nad aga nägupidigi tuttavad. Vastloodud Omakaitse korraldas valve teedel ning järgnevate kuude jooksul toimusid tihedalt haarangud, et tabada Nõukogude aktiviste. Selle käigus tuli ette ka omakohtu juhtumeid. Pöide valla Omakaitse liikmed Ervin Kald ja Voldemar Kaldvee vahistasid 1941. aasta oktoobris EK(b)P Saaremaa Komitee II sekretäri Aleksander Kuuli ema Melanie
annaabi.ee 
