sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele desifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri, egiptuse hilisemas kirjas ning kreeka keeles. Egiptus poleks olnud selline ilma Niiluse jõeta. Tänu Niilusele sai võimalikuks põlluharimine ja kõrgkultuuri areng. Egiptuse riik oli võimas ja hästi ülesehitatud. Piiramatu võimuga jumal- kuningas vaaraod peeti kõige kõrgeimaks riigipeaks ja tema ütlusi kuulati. Talupojad ehitasid vägevaid templeid, sealhulgas Giza püramiidid ja Sfinks. Need olid mõeldud vaarao
aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A
seisimine igivana vljakutse.Juba sna raamatu algul paneb Kari oma pevikus kirja nii absurdi kui tlgastuse.Pidagem silmas,et Kari nib olevat autorile tegelastest kige lhedasem:Maailmal polnud mingit mtet,kik oli sisemiste hendusteta ja absurdne.Vis tunda ainult pikkamisi kasvavat tlgastust.See sissekanne pevikusse klmab nagu mne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus.Linnuste arvas,et eksistentsaialism,kspuha,kas Camus vi Starte i varjandis,mngib romaani Maja lumes poliitilise ja filosoofilise ideestiku mjurina kui ldse mrkimisvrset,siis kindlasti tagasihoidlikumat rolli kui Rootsi sndikalistide ajaleht Arbetaren,mille sndikalistlikust ja fderalistlikust mttemaailmast ning lehes kirjutavate ideoloogide,niteks Helmut Rdigeri ja Henri Brugmansi raamatutest Talve ideid ning teadmisi ammutas.Jutt kaldus Stockholmis tegutsenud radikalldemokraatidele ja fderalistidele,kelle seal meil oli hiseid tuttavaid ja spru.Mulle ji
aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid. V. Kljutsevski järgi on vene rahva elukorraldust ja rahvuslikku iseloomu mõjutanud kolm tegurit: Mets, Stepp ja Jõed
annaabi.ee 
