Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel
SISSEJUHATUS Tiiger on maailma suurim kaslane. On erinevaid alamliike. Nad erinevad üksteisest suurus, värvus ja karvkatte poolest. 3 1.TIIGER Tiiger on kõige suurem kaslane ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on dzungli kõige kardetuim kiskja. Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis.
lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde. Küünised on neil sissetõmmatavad, seetõttu ei tee need kõndimisel häält ega kulu. Kõik kaslased on puhtusearmastajad, pesevad end tihtu, seetõttu ei reeda end varitsemise ajal lõhnaga. Kodukass põlvneb metsikust kassist, keda praegugi leidub Aafrikas. Metsakassid, ilves, leopard, tiiger. Selts Loivalised Loivalised veedavad suurema osa enda elust vees. Seal hangivad nad toitu, puhkavad ja isegi magavad. Kaldale väljuvad nad ainult sigimisperioodil ja karvavahetuseks. Grööni hüljes on arkitliste merede asukas. Suurema osa aastast veedavad hülged avamerel, toitudes kalast, limustest, vähikestest. Talvel tuleb
vääratamatul silmapilgul on ta taas puhas vägivald, temas sisaldub palju enam ja ta pole enam päriselt nii dünaamiline. Ta on kesksem ja temas on koguni teataval määral kannatlikust (1:375). 1.4.2 Võim ja kiirus Igasugune kiirus, niivõrd kui ta kuulub võimu valda, on kas püüdmine või kinnihaaramise kiirus. Mõlema puhul olid inimesele eeskujuks loomad, kes ongi siis juba varakult võimu sümboleiks (1:377). 1.4.3 Saladus Saladus asub võimu sisimas tuumas. Varitsemise akt on loomult salajane. Sa peidad enda või sulad ümbrusega ühte ega anna endast ühegi liigutusega märku.luurav olend kaob tervenisti, ta mähib end saladusse nagu mõnda teise nahka ja püsib kaua selle varjus. Selles olekus iseloomustab olendit omapärane segu kärsitusest ja pikast meelest. Mida kauem ta sellesse jääb, seda ägedamaks saab lootus ootamatule õnnestumisele. Aga et lõpuks midagi õnnestuks, peab ta pikk meel kasvama lõpmatusse. Kui see saab läbi, kas
hoiatusvärvuse ees. Kuna iga tunnus on energeetilise hinnaga, ei pea mimikrit kasutavad liigid näiteks mürgised olema. Piirangüks on aga imiteeritava liigi arvukus. Kui imiteerijaid on nendega võrreldes vähe, on strateegia edukas, mida rohkem on imiteerija isendeid, seda raskem on kiskjaid veenda, et selle värvuse taga peitub ohtlik ja mürgine liik. 118.Kiskja ja saaklooma evolutsioon? Kiskjatel nõudsid rohumaad uute saagipüüdmisviiside arenemist. Varitsemise asemel muutus kasuliküks jälitamine. Rohumaadel elamine soosib grupilist eluviisi nii kiskjate kui saakloomade hulgas. Nii arenesid väikestest metsaimetajatest suured rohumaade liigid. Suurem osa rohumaade rohusööjatest kuulub kahte imetajate seltsi: sõralised ja kabjalised. Mõlemad rühmad arenesid kiiresti liikuma, selles osas oli nende evolutsioon päralleelne. Jalad muutusid pikemaks, varbalülid muutusid lühemaks, mitmes rühmas vähenes ka varvaste arv,
annaabi.ee 
