Kui mees ei olnud päri, ta arvas, et Irma on tema armastusest juba tüdinenud, et last tahab. Hiljem jõulude möödudes viis kogu majarahvas enda jõulupuud prügikasti juurde nurka, norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks puu seisis endiselt, kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et kuus varistab hirmsasti okkaid. Mees küsis naiselt, et mis sa tast veel hoiad, et ta ei lõhna ju enam. Irma seevastu aga ei uskunud, et ta tema lõhna ei tunne. Ja järgmisel päeval, kui meest polnud kodus, laskis ta endale kojarahvalt tuua kiini ja väikese sae, klaasis jõulupuult oksad ja tükeldas siis tema tüve. Iga murtud oksaga, iga tüvetükiga viskas ta natuke oma armu- ja eluvalust tulle. Aga mõned, kes passijalt kuulsid, et Eindorhvi proua
1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid.
Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. Tartu Ülikoolis õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Kursus "Tegelik eesti kirjakeel" 1938 (65 a.) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1956. Juhatas ka Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse 1) Sõnavara rikastamine. 2) Keele arendamise alused keeles endas 3) Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) 4) Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu 5) Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse 6) Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist
· Põhimõtted: normid peavad vastama keelekasutusele, olema arusaadavad ja otstarbekad. Arvesse võtta keeleajalugu, murdeid ja rahva kõnekeelt. · 1909, 1910, 1911 järgmised keelekonverentsid · EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu · Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" · Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" · 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist.
(1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid.
annaabi.ee 
