taime kasv on maksimaalne. Koos kasvu suurenemisega, suureneb ka varis. Varise lagunemine sõltub varise kvaliteedist, sellest sõltub, kas lagunemine on kiirem või aeglasem. Kõrgem lämmastiku kontsentratsioon aitab rohkem C metsades hoiustada. Seda läbi kahe protsessi biomassi kasv ja seeläbi varise hulga suurenemine ja potentsiaalselt suurema orgaanilise aine akumulatsioon mulda. Nimelt lämmastiku lisamisel madala kvaliteediga, kõrge ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm
• tüüpilist metsakõdukihti reeglina ei teki • mullafauna väga rikkalik (vihmaussid) • mullas palju lagundavaid baktereid • reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline • alustaimestikus iseloomulik laialehiste rohttaimede esinemine Moor • kujuneb toitainevaestel lähtekivimitel või liigniisketel muldadel (halbades lagunemistingimustes) • peam okaspuumetsade kehavdel muldadel • tav vastab org aine hul maapinnal 5-6 aasta varisele • üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk Moder • omadustelt mulli ja moori vahepealne • lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral • keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik
Samblarinne pHKCl O-s ja A-s 3,64,3; põlluna lubjatud ning pH >5,6 pidev ja tüse (palusammal, laanik, karusammal jt.) H5,6 > 1,6 cmol+ kg-1 Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn harilik tarn; tedremaran luhtkastevars) Alliikuv > 140 mg kg-1 Põllum. Alliikuv 2030 mg kg-1, T 1216 cmol+ kg-1, millest ¼ kuni 1/3 neeldunud H Huumuskate: niiske moder, varisele järgneb fermentatiivne O2 ja O3. Kõdu tugevasti V metsam. 5050%, põllum. 7080% suurenedes sügavuse suunas happeline ja tuhaelementide vaene. Liikuvate toita. sis. väiksed A-s väheneb org. aine sisaldus sügavuse suunas. A läheb sujuvalt üle Ea-ks. A katkendlik, Soojenevad 12 nädalat hiljem parasniisketest
Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30 cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2-7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Lisaks maapealsele varisele satub osa orgaanilisest ainest mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast pärit, aga ka atmosfäärist pärit (sümbiontne sidumine) toiteelementidest jõuab mulda tagasi (juurde). Rohkesti varist võivad toota ka alusmets ja -taimestik. Varise hulk oleneb ka
annaabi.ee 
