aastal määras Zoloogia ja Botaanika Instituudi botaanik Vilma Kuusk Mandri-Eestist leitud Ruthe sõrmkäpa, 1989.a. juunis leidis põline hiidlane, bioloog Taavi Tuulik Hiiumaalt lääne-sõrmkäpa. Liikide arvukuselt avaldab mõju süstemaatiliste taksonitegi revideerimine kuradikäpast on saanud kuradi-sõrmkäpp ja vöötkuul-sõrmkäpp jne. Eeltoodust järeldub, et romantiline uute orhideeliikide avastuste aeg pole Eestimaalgi veel möödas. Kindlasti ootab ees veel palju leide, eriti varieteetide, vormide ja hübriidide uurimisel. (2) 6 4. Mis orhideede juures erilist on? Botaanikuid hämmastavad ikka ja jälle orhideedel välja kujunenud ja hulgaliselt varieeruvad kasvustrateegiad. Näiteks üks Austraalias avastatud orhidee, mis eritab täpselt samasugust lõhna (seksuaalne feromoon) kui emane vapsik, et vastava liigi isaseid ligi meelitada. Kohalejõudnud isane püüdes pettust mitte märgates kopuleeruda tolmeldab vähemalt
genomesize (Kullman et al. 2005a, Tamm et al., 2005) sisaldab üle 1000 kirje. Välja on toodud kasutatud meetodid, genoomi suurus, kromosoomide arv jm. Uurides põhiliselt mittesuguliselt paljunevaid seeni ja kasutades elektroforeetilist karüotüpiseerimist on leitud, et seeneliigi sees on genoomi suuruse ja kromosoomide arvu varieerumine pigem reegel kui erand (Beadle 2003). Vastuoksa, suguliselt paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada
• Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse • Iseregulatsioon puudulik • Kultuurtaimeliikide suhteliselt väike ökoloogiline amplituud AGROÖKOSÜSTEEMI ERINEVUS LOODUSLIKUST • Toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides Selle tagajärjeks: • ruumiline struktuur vähem kompleksne • väiksem liigiline ja geneetiline mitmekesisus • palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel • lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv (3...4) • Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani • Mulla huumusesisaldus väiksem • Puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON • Sõltub väga paljudest teguritest: taimeliik, kliima, mullaomadused,
- kliimatingimuste mõju. Kultuurtaimede suhtl. väike ökol. amplituud. Lühiealisus. Üherindelisus. Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse. Iseregulatsioon puudulik. Väike kohanemisvõime. Aine ja energiaülekanne. Erinevus looduslikust – toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides, selle tagajärjeks: ruumiline struktuur vähem kompleksne; väiksem liigiline ja geneetiline mitmekesisus; palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel; lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv. Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani; mulla huumusesisaldus väiksem; puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene. 6.2. Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile. – karjatamine, väetamine, pestitsiidid, kultuuride valik ja külvikord, mullaharimine. MVKKP
õppinud vaid murdosa (putukad) kohta. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel: 1. pärilikkuse kandjate e. geenide paljusus. 2. teatud ala liikide mitmekesisus e. liigirikkus, 3. ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus. 1) Pärilikkuse tegurite muutlikkust võib uurida liikide, alamliikide või varieteetide sees või vahel. Lõppkokkuvõttes koosneb see muutlikkus geenide ehitusüksuste kombineeritud muutlikkusest (nukleiinhapete DNA- või RNA-nukleotiidid). Isendite tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel, millest osa antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Sugulisel paljunemisel suurendab pärilikku mitmekesisust veel geneetiliste tegurite kombineerumine uuel tasemel (rekombinatiivne muutlikkus).
lausumist. Mitteverbaalsed vahendid – miimika, žestid ja teised kehaliigutused – võivad saata kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta. Iga teate juures esineb mitte ainult sisuaspekt ja suhteaspekt, vaid ka väärtustamisaspekt. IV. Erialakeelest Hoolimata arvukatest definitsioonidest pole ühtset seisukohta erialakeele olemuse suhtes: puudub erialakeele üldkehtiv definitsioon. Erialakeel pole „homogeenne nähtus“, pigem „kokkuvõtlik konstruktsioon“. Erialakeeli tuleb vaadelda kui „tüüpilisi funktsionaalseid keeli”
annaabi.ee 
