aastal Pariisi maailmanäituse ajal ja räägib kergemeelsest naisest, kes tegeleb tänavaprostitutsiooniga ning tema eesmärgiks on jõuda rikaste ja jõukate seltskonda. Nana Coupeaus on noor ja ilus üksikema, kes oli pärit ühiskonna põhjakihist. Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha. Oma ilust oli ta teadlik ja teadis väga hästi, kuidas ilu müüa tänavaprostituudina. Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastuse ja peale etendust hakkavad Nanat külastama rikkad ja mõjukad mehed. Jagaksin romaani kolmeks, esimesest osast tooksin välja Nana esinemised Variete teatris, seda oli huvitav lugeda, sest harimatu ja häbematu Nana jõudis kuhugi, algas tema tähelend. Oskus oma ilu kasutada võimuna oli muljetavaldav
Emile Zola Nana Romaan algab Pariisis Variete teatris, kus mängitakse esmakordselt Venust. Bordevane, teatri direktor nõuab kindlameelselt, et Varietet kutsutaks litsimajaks. Venuses mängib Bordevane suur leid Nana, kes tekitab inimestes palju jutuainet. Nana on noor ilus üksikema. Ta ei oska küll laulda ega tantsida, kuid publikule piisab tema vulgaarsest erootilisusest, rõõmsast meelest ja enesekindlusest. Ta jäi silma kohe pankur Steinerile. Kuid Steiner ei olnud ainuke austaja. Üks austajatest oli 17 aastane George Hugon.
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana
põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos briti music- hall´ iga sealse varieteekunsti ja muusikali taimelavaks. V arietee (pr “variete”- mitmekesisus) on lavakunsti vorm, mis koosneb üksteisega üsna lõdvalt seotud üksiknumbritest, pakkudes laulu, instrumentaalmuusikat, tantsu, sõnakunsti, akrobaatikat, žongleerim ist, m ustkunsti jne. R evüü (pr “revue”- ülevaade, paraad) on erinevalt varieteest – üksikutest piltidest koosnev, kuid mingi läbiva sõnalis- muusikalise juhtmõttega seotud etendus, kusjuures raskuspunkt on just muusikal. Revüüdest on pärit suur hulk saksa ja ameerika lööklaule.
annaabi.ee 
