võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud maailma maastikke. Ehkki maa kasutamise viisid variee- ruvad piirkonniti, on tulemus üldjuhul sama: maavarade hankimine inimeste otseste vajaduste täitmiseks, tihti alanevate keskkonnatingimuste arvelt. Samal ajal kui kollektiivne inimtegevus ökoloogilisi tingimusi ja keskkonda kahjustab, muudab aga populatsiooni kasv ning areng inimkonda loodusest järjest rohkem sõltuvaks. Seega on ökosüsteemide produktid esmavajalikud, kuna võimaldavad inimestele toitu, varju ja joogivett, kuid samal ajal tuleks
Esimese telje (vektori, komponendi) asend valitakse selline, et ta (oma pikkuses) haaraks maksimaalse osa üldvarieeruvusest (oleks OTUde ellips- oidse pilve pikiteljeks). Selleks kasutatakse vähimruutude meetodit: OTU- punktide teljest kauguse ruutude summa peab olema minimaalne. Teine, eelmi- sega risti asetsev telg hõlmab jällegi maksimaalselt võimaliku varieeru- vuste summa, jne. (Vt. joon. 4.) Iga uus telg väljendab nüüd mitte variee- ruvust ühe tunnuse piires, vaid kombineerib mitme (paljude) tunnuste vari- eeruvuse. Kui meil hästi läheb, on esimese kolme vektoriga hõlvatud näit. 75 või isegi 85 % koguvarieeruvusest. Edasi on juba lihtne kujutada OTUsid punktidena tasapinnal, millel koor- dinaatideks (telgedeks) on 1. ja 2. komponent, 2. ja 3. komponent, 1. ja 3. komponent. Näeme (kui näeme), et OTUd on grupeerunud (vt. joon. 5); punktid ei asetu ühtlaselt-juhuslikult, vaid rühmadena
kendamine enam niivõrd tõenäoline, siis tuleb vaadelda ka radioaktiivsete ainete kasutamist tööstuses ja medit- siinis, vaesestatud uraani kasutamist mürskudes ja nn räpast pommi ning neist tulenevaid ohte. Madalatasemeline radioaktiivne kiir- gus (LLR Low Level Radiation) tekib mis tahes põhjusel, v.a vahetu tuuma- kiirgus või tuumarelva plahvatusele järgnev vahetu radioaktiivsete ainete emissioon. LLR on alati olemas taus- takiirgusena, ent selle ulatus variee- rub maailma eri piirkondades oluli- selt. LLR võib varieeruda ka väikeses piirkonnas, nt on see Põhja- ja Kirde- Joonis 10.1. Radiatsiooniohumärk 158 massihävitusrelvad seadmele enne, kui saabub pääste tuleb hinnata olukorda. Enesekaitseks teenistus. peab kohe panema pähe gaasimaski ning mõõtma kiirgustaset dosimeet-
arenevad. Käesoleva teema lõpetuseks on otstarbekas lühidalt peatuda ka eel- ja järelreguleerimise problemaatikal. Asja sisu oleks otstarbekas selgitada eelreguleerimise ja järelreguleerimise olemusega mitte majanduses, vaid hoopis mõnes teises valdkonnas: 1) spordis reeglite sätestamine ja kohtunike sekkumine; 2) meditsiinis profülaktika ja ravi; 3) õiguses preventiivne mõjutamine ja karistamine. Eel- ja järelreguleerimise vahekord majanduses võib suuresti variee- ruda. Kui suunav eelreguleerimine (seaduste ja regulatsioonide kehtestamine) on teatud mõttes turuväline (ja strateegiline), siis korrigeeriv järelreguleerimine (seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine) on turusisene ning taktikaline. Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine on vaieldamatult lihtsam kui nende täitmise kindlustamine. Punkti 1.3.5 alguses oli juttu maffiast. Samuti sellest, et majanduspoliitika mätta otsast vaa-
annaabi.ee 
