Aritmeetiline keskmine: x(kriips)= x1+x2+....xn/N N-kogumi maht, Kaalutud aritmeetiline keskmine: x=f1x1+f2x2+fnxn/fi (kõik fi-d kokku), Kvartiilid: kui jaotada rida 4 võrdseks osaks (Q), Mood on variatsioonireas kõige sagedamini esinev number (Mo), Harmooniline keskmine: xharm=n/1/x1*1/x2..., Kaalutud harmooniline keskmine: xharm=f1+f2+f3/f1/x1+f2/x2..., Kaalutud ruutkeskmine: xrk=x1 ruudus*f1+x2 ruudus*f2/fi, Variatsioonamplituud: X=x max-x min, Dispersioon e. Keskmine ruuthälve: s ruudus=(x1- x(keskmine)ruudus+(x2-x)ruudus/n-1, Standardhälve: s=ruutjuur(x1-x)ruudus*f1...../fi summa, Variatsioonikoefitsent: on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe(V), Determinandi kordaja d=r ruudus
Multimodaalse kogumi korral võib esineda tausttunnus, mille alusel jaotades saame unimodaalsed osakogumid, mis on homogeensed. Valem: Harmooniline keskmine on pöördväärtuste aritmeetilise keskmise pöördväärtus. Valem: Keskmise kasvutempo arvutamisel TULEB kasutada geomeetrilist keskmist. Saab leida vaid intervallskaala korral ja positiivsetest arvudest. Valem: Kaalutud geomeetriline keskmine valem – 3. VARIATSIOON - NÄITARVUD JA JAOTUSE KUJU NÄITARVUD Variatsioonamplituud ehk haare on rea kõige suurema liikme ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe. Ei anna varieerumisest täielikku pilti, sest sõltub ainult kahest äärmisest väärtusest Keskmine absoluuthälve - Dispersioon - Hälvete ruutude aritmeetiline keskmine on dispersion. Puudus - ühikuks on tunnuse X ühik ruudus. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Standardhälbe ühik on sama, mis tunnusel X
1. Õige vastus on: asümmeetriakordaja -0,93; ekstsess 1,36 (d), asümmeetriakordaja -0,23; ekstsess -0,59 (a), asümmeetriakordaja 0,29; ekstsess -0,44 (c), asümmeetriakordaja 0,78; ekstsess 0,87 (b) 1. Kuni 20 punkti sai 20% üliõpilastest. 2. Üle 30 punkti sai 40% üliõpilastest. 3. 20 kuni 30 punkti sai 40% üliõpilastest kvartiil on 50 Mediaan on 65 2. kvartiil on 65 3. kvartiil on 90 Kvartiilhaare on 40 Variatsioonamplituud on 70 5. Täida lüngad arvudega. 1. Joonisel esitatud sagedustabel on saadud arvukogumi põhjal, kuhu kuulub 90 arvu. 2. Klassi, mille ülemine piir on 20, kumulatiivne sagedus on (sinine lahter) 69. 3. Klassi, mille ülemine piir on 10, kumulatiivne suhteline sagedus on (roheline lahter) 30%. 4. Vahemikku 25-30 jääb 10% kõikidest väärtustest. 5. 55, 6% kõikidest väärtustest ei ole suuremad kui 15. 6. Kui asümmeetriakordaja A >0, siis d
Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F1 väikseim väärtus ja sellele vastav argument (x väärtus). Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 väikseim väärtus ja sellele vastav argument (x väärtus). mod 4 summast (var näitajad) iga aasta kohta iga aasta kohta iga maakonna kohta iga maakonna kohta mod 5 summast (var näitajad) väärtuste muutuse ulatus (variatsioonamplituud ehk range) väärtuste keskmine lineaarhälve (ehk keskmine absoluuthälve) väärtuste dispersioon (variance) väärtuste standardhälve (standard deviation) väärtuste variatsioonikordaja (coefficient of variation) Number 206653 ris 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 900 eurot ris 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' SKP ühe elaniku kohta väiksem kui 700 eurot ris 'Teenused' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 4000 eurot
Eelmises jaotuses käsitletud keskmised on kogumite kvantitatiivsete üldistustena ühekülgsed , kuna nad kajastavad üksnes tunnuste arvväärtuste üldist taset, mitte aga nende omavahelisi erinevusi. Keskmised ei heida valgust andmete hajuvusele ehk varieerumisele. Praktikas kasutatakse paralleelselt keskmistega ka variatsiooninäitarve, mis iseloomustavad kogumi üksikliikmete kõrvalekaldumist kesktasemest. Jaotuse hajuvust saame kõige lihtsamini väljendada variatsiooniapmlituudiga. Variatsioonamplituud on rea kõige suurema ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe = - =MAX(piirkond) =MIN(piirkond) Dispersioon ehk keskmine ruuthälve on tunnuse individuaalväärtuste ja nende aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete ruutude keskmine. Sisuliselt leitakse iga elemendi erinevus
annaabi.ee 
