2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12
see tõi kaasa rüüsteretkede lakkamise. Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg. Viikingite retkede puhul saab rääkide nn lääneteest ja idateest. Läänetee piki Lääne-Eroopa rannikut, Island, Gröönimaa. Nende retkedega tegelesid peamiselt Norra ja Taani aladelt pärit viikingid, need toimusid peamiselt mööda merd. Idatee tee variaagide jurest kreeklasteni, tee Skandinaaviast Bütsantsi läbi idaslaavi alade, seda kasutasid peamiselt Rootsi päritolu viikingid, kulges rohkem mööda jõgesid. Viiking = normann = varjaag = valged/mustad võõrad = taanlased = erinevad nimed skandinaavlaste kohta ikkagi. Idatee variaage peetakse Vana-Vene riigi rajajaks. Läänes tekkis Normandia, sealne Prantsuse valitseja andis Normandia valitsemiseks ühele
1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj
· Veneedid e. Lääne-slaavlaste esivanemad asusid Sm ida osas · Slaviinid asusid balkani aladel · Andid idaslaavlaste esivanemad asusid Dnepri keskjooksul ja Ukraina alal · Slaavi aladel tegi missionid nii Rooma kui Konstantinoopol- · Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus
annaabi.ee 
