üle teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks. Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. - Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne. - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?) - Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab
Laias mõttes on paraadigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab või ei saa teaduslikult uurida. Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?) Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure
Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida. 3 psühholoogia paradigmat: 1.põhivoolu psühholooga: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks, tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine, kvantitatiivne, uuritavaid nähtusi kirjeldatakse variaablitena, põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid jne. Ei ole põhimõtteliselt võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab prognoosida sündmusi: teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 2.kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: maailma iseloomustab pidev muutus, sujuvad
teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks. 14 Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste- vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. - Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne. 15 - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?) - Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab
annaabi.ee 
