Keele vanuselist erinevust uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria. 6 Variaabel kui keskne mõiste Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette teada, et neil on erinevad realiseerumisvariandid, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nt eesti keeles -nd / -nud; h hääldamine või mittehääldamine sõna algul jms). Iga variaabli jaoks on olemas variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Saame eristada variaableid vastavalt keeltasandile, kus nad
statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb ära uurija, inimene seda endale ei teadvusta; b) markerid-näitavad sots ja stiililist kihistumist, on seotud kindlate sots
ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse, kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda ülevaade kõigest sellest, mis võib olla mõjutanud tema idiolekti. Teises peatükis keskendutakse varasematele uurimustele ning täpsustatakse, missuguseid variaableid selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse valitud variaableid ning püütakse põhjendada, miks teeb Jüri Muttika selliseid keelelisi valikuid, ning tehakse järeldusi. Ainestik on kogutud kahest „Ringvaate“ saatest, mida Jüri Muttika juhtis. Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on
o Leksikaalsed variaablid: sama tähendust saab väljendada kahe erineva leksikaalse üksuse ehk sõnaga, nt sool ja naatriumkloriid; saama ja hankima; mobiil ja mobla; radikas ja radiaator; tšikk, beib(e), tibi; küpsis ja biskviit. o Süntaktilised variaablid: sama tähendust väljendatakse eri süntaktiliste struktuuride abil, nt raamat, mille ma ostsin ~ minu ostetud raamat ~ minu poolt ostetud raamat; kas sa tuled täna? ~ tuled sa täna? 17. VARIAABLEID MÕJUTAVAD TEGURID. TOO NÄITEID 1) Keelekasutaja: geogr. päritolu, rass, sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis. 2) Situatsioon ja stiil: situatsiooni ametlikkus ja vestlusteema emotsionaalsus. Materjal tuleb koguda ühesugustes tingimustes, mitte selliselt, et ühe inimesega tehakse ainult ametlik intervjuu ja teisega lindistatakse ainult argivestlust.
annaabi.ee 
