Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda Looduskaitseala pindala on 412 ha Moodustati 2007. aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana
Ülekaalus on männimetsad (valla põhja- ja loodeosas), ülejäänud osas levivad männi-lehtpuu segametsad. Lehtmetsade puurinde moodustavad eeskätt h. tammed, millele seltsib teisi lehtpuude liike (Loode tammik valla lõunaosas). Eraldi väärib äramärkimist Abruka laialehine salulehtmets, mis kuulub sinilille ja naadi kasvukohatüüpi. Domineerivaks puuliigiks siin on pärn, kaasnevad vaher, jalakas ja saar. Haruldastest liikidest kasvavad siin pori- nõiakold, uimastav varesputk, roomav akakapsas, karulauk ja paljud käpalised. Linnustik Linnustiku omapära põhjustavad vallas mitmed tegurid - asend, geomorfoloogiline ehitus, taimkate ja ilmastik. Võrdlemisi pikk ja käänuline rannajoon, laialdased rannaniidud, väiksemad saared ja laiud on vee- ja rannikulindudearmastatuimateks elupaikadeks. Linduderohked on lõunarannikul asuvad suured järved ja nende laialdane soostunud ümbrus.
Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014). Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Üks artikkel, mis uuris taime erinevate osade (juured, varred, õisikud) eeterlike õlide koostist. Leiti, et õli kvalitatiivne koostis sõltub sellest, mis taime osaga tegemist (Stamenkovi, Stojanovi, Radojkovi, Petrovi, & Zlatkovi, 2015). Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) Kokku leiti kaks artiklit. Üks Eesti teadlaste artikkel, kus vaadeldi isendite vahelist polümorfismi (mitmekujulisus) ja nende hübriide. Outbreedingut nähakse liigi leviku
I kategooria: jalgtarn (Tilleoru maastikukaitseala, Keila ümbrus, Karula Rahvuspark), sudeedi põisjalg (Toila maastikukaitsealal), lehitu pisikäpp (Kurtna maastikukaitsealal, Jänijõel, Muraka rabas), odajas astelsõnajalg (Pikkjärve ääres), sinine kopsurohi (Tartu lähistel) II kategooria: roomav akakapsas (Abruka saarel), varju-püsikluste (puudub Lõna- ja Kesk- Eestis), uimastav varesputk (Abruka saarel), laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis), vahelmine lõokannus (Harjumaal, Saaremaal, Kagu-Eestis), mets-aruhein (üle Eesti), luuderohi (Saaremaal, Hiiumaal), pehme mesihein (Harjumaal), must seahernes (Lääne-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), austria roidputk (Kagu-Eestis), villtulikas (Ida-Virumaal), salutulikas (Saaremaal), harilik jugapuu (saartel ja Lääne-Eestis),
annaabi.ee 
