Rabapüü arvukuse langus Evelyn Landing 2015 Sissejuhatus • Rabapüül eristatakse 15 alamliiki • Eestit asustab kesk-vene alamliik Lagopus lagopus rossica • Rabapüü on Palearktise kanaline, elab tundras ja rabas, meil on ta hilisjääaja jäänuk. • 19. sajandi lõpuni oli rabapüü tavaline jahilind. Rabapüü välimus • On umbes varesesuurune, jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga lind. • Emane ja isane rabapüü ei erine teineteisest oluliselt ei suuruselt ega välimuselt. • Sulgib väga pika aja jooksul:märtsist kuni novembri lõpuni või detsembri alguseni • Selle aja jooksul kokku kolm osalist sulgimist ja üks täielik, talve-eelne sulgimine. Rabapüü käitumine • Eestis paigalind • Isaslinnud hakkavad mängima enamasti märtsis • Territoorium sageli mõne hektari suurune
massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui pesa muutub märjaks, näeb see üsna jäle välja ja selle peaks leidma juba lõhna järgi. Aprilli alguses on kodukaku pesas 2-5 muna ning pojad kooruvad mai alguses. Pesast hakkavad nad väljas käima juba mai lõpupoole, aga nad lennuvõimestuvad alates juuni keskpaigast ning pojad püsivad koos kuni augustini. Eestis on ta levinud kõikjal ja kodukakke arvatakse praegu olevat 1000-1200 paari. Loorkakk (Tyto alba Brehm) On kõhetu varesesuurune kakuline, kes oma väljanägemiselt ei ole sarnane ühegi teise Eesti kakulisega. Ta keha üldpikkus on umbes 34cm ja tiivad on 27-30cm pikad. Loorkaku rind ja kõht on valged, ka jalad on valged koos üksikute peente triipudega. Ta sulestik ei ole kohev nagu teistel kakulistel, vaid kaku suled on kehale liibunud. Loorkakul on kollased varbad ja nokk ning helepruun selg. Ta nägu meenutab ~7~
(eoy.ee) Kivikakk: Ei ole kaitsealune liik. Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes. Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976) Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee) Kodukakk: III kategooria liik. Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes "kuvitt" või paarimisaegne rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi. Üldpikkus 38 cm. Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt kultuurimaastikku- parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid, segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid
Karvasjalg-kakk on meie üks produktiivsemaid, pesas võib olla kuni 6 muna. Munadele ja poegadele on ohtlikud eelkõige nugised ja varesed. Ega noored linnud ju vaikselt olla ei oska ning nende hääle peale võib nii mõnigi kord nende vaenlastes huvi ärgata. Ja kui vanalindu kohal ei ole, võib see neile ka saatuslikuks saada. Looduses halastust ei tunta ning nõrk elu on mõistetud tugevamat toitma. Karvasjalg-kakk on looduskaitse all. Kõrvukräts Kõrvukräts on varesesuurune Eestis küllalt sage kakuline. Tema kehavärvideks on kollane ja pruun, mis omavahel laikudena esinedes annab kollakaspruuni värvuse. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Kõrvukrätsu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu pealael on kaks suliskõrva, mille järgi ta ka oma nime on saanud. Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest
Keha pealmine osa mageveekogu ääres. on helehall, tiivaalused on heledad tumedate otsasulgedega. Saba on Räusktiir Kurvitsalised vähem harali kui teistel tiirudel. Väiketiir Meriski Merisklased Meriskil on omamoodi kisa Meriski on varesesuurune kontrastse Meriski elupaigaks on sulestikuga rannikulind. Meriski pea, veelähedane klibu- või kael ja keha ülapool on mustad, liivarannik või siis ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt kariloomade poolt
annaabi.ee 
