Samuel muud kui üritas ja üritas kõiki Euroopa riikide pealinnade nimesid pähe õppida. Susanna tuli Samueli tuppa ning tegi nalja, et äkki Samuel paneks geograafia õpiku padja alla ja hommikuks on kõik peas. Tegelikult tõmbas Susanna Samueli haneks. Samuel oli lõpuks väsinud ning pani raamatu padja alla ja heitis magama. Kontrolltöö ja mälumäng Oli kontrolltöö päev ja Samuel oli hirmul. Klassis käratas kuri õpetaja, kes käskis end kutsuda proua Vareseks. Oli aeg hakata kirjutama. Kui tööd olid valmis oli Samuelil ootusärevus. Proua Vares ütles: ,, Tubli töö Samuel, null viga’’. Samueli silmad särasid, aga õpetaja ei suutnud seda uskuda ja hakkas Samueli käest spikrit norima, spikrit mida Samuelil polnudki. Proua Vares käskis Samuelil klassist lahkuda, seda ka Samuel tegi. Väidetavalt läks proua Vares hullumajja, seljas hullusärk. Samueli äkiline targenemine ei jäänud ka vanematel märkamata
Üldjaatavad laused Kõik S on P (SaP) ehk Iga S on P saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. Nt: · x (Sx Px) Iga objekt on selline, et kui ta on S, siis on ta P. · ¬x (Sx & ¬Px) Ei leidu sellist objekti, et ta on S ja ei ole ta P. Konkreetne näide (vt loengut loogilisest ruudust): Kõik varesed on mustad. X olgu mustade asjade hulk, x olgu konkreetne must asi, S olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja P olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must). (1) x (Sx Px) Iga objekt on selline, et kui ta on vares, siis on ta must. (2) ¬x (Sx & ¬Px) Ei leidu sellist objekti, et ta on vares ja ei ole must. Miks on valemites (1) ja (2) kasutatud implikatsiooni, mitte nt konjunktsiooni? Proovime implikatsiooni asemel kasutada konjunktsiooni. Saame valemi: (3) x (Sx & Px) Iga objekt on selline, et ta on vares ja ta on must.
Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus. Rahvapärimus Nagu harakas olnud vares muiste inimene, aga varguse pärast loonud Taevataat varga vareseks. Vargast põlvneb seega vareste tõug, kes nüüdki veel vargust harrastavad. Esimestele varestele jätnud Taevataat veel inimeste keele; nad kõnelnud sama keelt mis inimesedki. Kord läinud vares harakaga seltsis enesele teistpoolt kosima. Mõrsja küsinud, kas peiu teda jõuab toita. Peiu näidanud viljakuhilaid, neid kõiki omaks nimetades. Sügisel viidud üks kuhilas teise järele nurmelt. Seda nähes noorik karjuma: Jaak, Jaak, vili viiakse! Karjumist kuuldes
dunud varese alatiseks musta kuube kandma. Kuna künnivares on Eestis piirkonniti levinud ning kultuurmaistute lind, peeti teda võõralt maalt tulnuks (näiteks Kuramaalt) või mõisnike tooduks (nimetused: saksamaa vares, vene vares, india vares). Musta värvuse ning sarnasuse tõttu halvaendeliste vareslaste ronga, kaelushaki ja hallvaresega on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna. Vareseks sõimati ka naabrimeest, kui tülli mindi. Teisal sõnatud väga saa- matu inimese kohta: ,,Just kui varese vänts, ei kanna kaela" (Palamuse) varesepojad väiksena nõrgad ja abitud. Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust. Rahvauskumusi varesest: 1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. 2
üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele, nt: ∀x (Sx → Px) – iga objekt on selline, et kui ta on S, siis on ta P; ∀x (Sx → Px) & ∃xSx – iga objekt on selline, et kui ta on S, siis on ta P, ja leidub vähemalt üks objekt, mis on S (üldjaatav väide Aristotelese tõlgenduses ilmutatud kujul); ¬∃x (Sx & ¬Px) – ei leidu sellist objekti, mis on S ja ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) „Kõik varesed on mustad”. Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must). 1) ∀x (Vx → Mx) – iga objekt on selline, et kui ta on vares, siis on ta must. 2) ¬∃x (Vx & ¬Mx) – ei leidu sellist objekti, et ta on vares ja ei ole must. Üldjaatava väite valemiks ei sobi ∀x (Vx & Mx) – iga objekt on selline, et ta on vares ja must. See osutub tõeseks üksnes siis, kui baashulgaks valida vaid mustad varesed. Aga üldjuhul on arutlustes vaja laiemat konteksti
üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele, nt: x (Sx Px) iga objekt on selline, et kui ta on S, siis on ta P; x (Sx Px) & xSx iga objekt on selline, et kui ta on S, siis on ta P, ja leidub vähemalt üks objekt, mis on S (üldjaatav väide Aristotelese tõlgenduses ilmutatud kujul); ¬x (Sx & ¬Px) ei leidu sellist objekti, mis on S ja ei ole P. Konkreetne näide (vt joonis 8.1) ,,Kõik varesed on mustad". Vx olgu vareseks olemise predikaat (x on vares) ja Mx olgu musta värvi asjaks olemise predikaat (x on must). 1) x (Vx Mx) iga objekt on selline, et kui ta on vares, siis on ta must. 2) ¬x (Vx & ¬Mx) ei leidu sellist objekti, et ta on vares ja ei ole must. Üldjaatava väite valemiks ei sobi x (Vx & Mx) iga objekt on selline, et ta on vares ja must. See osutub tõeseks üksnes siis, kui baashulgaks valida vaid mustad varesed. Aga üldjuhul on arutlustes vaja laiemat konteksti
annaabi.ee 
