Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispikkust kui keerdvedrud. Ühe lehega lehtvedru töötab ka stabilisaator vardana. Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid. Vedrupakett on suhteliselt suure sisehõõrde tõttu võnkeid summutava võimega. Üksiku vedrulehe purunemisel on võimalik selle eraldi väljavahetamine. Puudused: Lehtvedru jäikus ei muutu koormava jõu suuruse muutumisel.
Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Detail Detail Detail Joonis 15.1 Eelnevast: Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine detail, mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004 228
Plaat üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike. Plaadi keskpind = mõtteline pind, mis poolitab paksuse. Plaadi paksus Massiivkeha kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine konstruktsioonielement, mis on vaadeldav sirge ühtlase vardana) PROBLEEM: Iga masin ja seade koosneb erinevate kujudega detailidest (Joon. 1.4), mille konstruktsioon tuleb optimeerida nende otstarbest ja tööolukorrast lähtudes Plaatide, koorikute ja massiivkehade tugevuse analüüs põhineb elastsusteoorial. Kõiki muu kujuga detaile käsitletakse tugevusõpetuse eriprobleemidena Priit Põdra, 2004
puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe. Samuti oli selliselt tehtud katuse harja otsa väga raske õlgedega katta, ning sellepärast kasutati seda enamasti laast-, laud- ja teistest kattematerjalidest katuste puhul. Õlgkatuse
Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN Eraldan sõlme A Tingimus MD=0 Ra*L1+S2*H=0 S2=-8/3 kN V=0 -Ra+sina*S1=0 sina=Ra/V(42+32)=2/5 S1=5 kN 1 Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim. varrast, milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on
annaabi.ee 
