mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise "kass ja oinas", mille varjus tasandati teed piiramistornile ning püüti purustada linnuseväravat. 2001. suvel korraldasime linnusel I ilmavõistlused kiviheitmises. Kiviheitemasin Selle keskmise suurusega heitemasina rekonstruktsiooni ehitasid varbolased 1999. aasta augustis. Tema heitekangi pikkus on 7,5 m ja vastukaalu raskus 1400 kg ning kive heidab see kuni 130 m kaugusele. Masinale anti Taani kuninganna auks nimi "Helde Margarethe". Kaevukoogu põhimõttel töötav kiviheitemasin oli keskaegse sõjatehnika suursaavutus, mida kasutati 12.-15. sajandil kogu Euroopas. Masina heitekangi lühema õla küljes rippus raskus ja pikema õla otsas kinnitusling heitekiviga. Päästmisel vajus raskus alla ja pikem õlg liikus järsult üles
saabumisel Riiast jäid eestlased kahe vaenlase vahele ning pikalt kestnud lahing lõppes verise lüüasaamisega. Selles lahingus said hukka Saaremaa ja Läänemaa tähtsamad kuningad ehk nagu ütleb Henriku kroonika: „langes Eestimaa pea”. Latgalite ning sakslaste sõjaretked ulatusid nüüd juba läbi Sakala ja Ugandi põhjapoolsematesse maakondadesse (Vaiga, Järva, Mõhu, Nurmekund). 1212. aastal piiras Novgorodi vürst Mstislav 15 000 mehega Varbola linnust. Jõukal järjel olevad varbolased maksid venelastele 700 marka nogaatasid (erinevate arvutuste kohaselt kuni 140 kg hõbedat), et need koju läheksid. See oli väga suur summa, sest vaid 150 g hõbeda eest võis toona osta mõõga, sõjahobuse või terve karja koduloomi. Samal ajal kui venelased varbolastega maid jagasid, kogus Lehola Lembitu (üks Sakala kuningatest) sakalastest ja ugalastest suure maleva ning rüüstas edukalt venelaste tagalat Pihkvas. Lõpuks sõlmisid sõjast ja levivast katkust
Sakalased läksid edasi Leolesse sama tegema. Järgnevalt mindi Järvasse ja sealgi saatis neid edu. Samal päeval saadeti teade ka Otepääle ja Tartusse, et seal samuti tehtaks. Ugalased võtsid kiiresti õppust. Ristiusk pesti enestelt maha ning tõotati end enam mitte kunagi ristida lasta. Mõõgavendade kaotused Eestis olid väga suured: ilma jäädi mitmest tugevast kindlusest ja hukkunud oli enamik Lõuna- Eesti juhtivast koosesisust. Saarlased, läänlased, varbolased, järvalased ja virulased piirasid kaua ka taanlaste kantsi Tallinnas, kuid seda alistada ei suudetud. Samal ajal tungisid Ugandisse lätlased Rameko Varigribe juhtimisel. Koos orduvendadega tungiti ka Sakalasse. Viljandi linnuse lähedal peeti suur lahing eestlastega maha, mille viimased võitsid. Sakslased jõudsid edasi Leole linnuse alla Seda piirati kolm päeva. Nende retkedega püüti tasuda sumud kaasmaalaste eest.
Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat. Varbola aitamiseks poleks piisavat suurt väge kokku saanud. Öeldakse, et eestlased halvad diplomaadid, tegelikult kavalad ka? 1216 saarlased Polotski kuninga juures, kokkulepe ühiselt Riiat piirama minna. Kui Polotski vürst istb laevale, et sõtta minna, siis ootamatult sureb. On see mõrv? Pole kirjalikke andmeid
annaabi.ee 
