Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi:
suureneda silindritesse antava kütuse tsüklilise koguse erinevus, mis võib esile kutsuda mootori ebastabiilse töö madalatel pööretel. Kütuse tsüklilise koguse reguleerimise järgi liigitatakse KKP-d : Klappreguleerimisega pumpadeks ehk klapp-pumpadeks Plunžerreguleerimisega pumpadeks ehk plunžerpumpadeks. Olenemata pumba konstruktsioonist on kõigi KKP-de põhiosaks plunžerpaar, kus plunžer ehk pumba varbkolb ja hülss moodustavad omavahel mittevahetatava väga täpselt töödeldud (pretsiisse) paari. Lõtk plunžeri ja hülssi vahel on 0,00…0,003 mm. Plunžeri ASS-s ja ÜSS-s asub plunžeri tõukur nukkseibi silindrilisel profiilil ja plunžeri käigukiirus on null. Plunžeri tõukuri liikumisega nukkseibi tõusuprofiilile plunžeri kiirus kasvab. Maksimaalne kiiruse muutuse saavutab plunžeri liikumine enne plunžeri ÜSS-i ,pärast seda hakkab plunžeri kiirus langema.
= v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus P on pumba võimsus ja Pa - on ajami võimsus. MAHTPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: 3 - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m /h ), 3 - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m /h ),
Silinder suletakse pealt silindrikaanega, mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal keskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - Ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse. Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks. Kolvikettas (kolvikehas) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks. Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist, pronksist,
laagritesse läbi vastavate avade ja kanalite. Pidevalt juurdetulev õlikelme aitab jahutada ka silindrit ja kolbi. Mootori käivitamisel jõuab õli laagritesse alles 1-2 minutiga, seepärast tuleb pärast käivitamist lasta mootoril töötada esialgu tühikäigul. 2. saeketti ja saeplaadi soont õlitatakse enamikul saagidel surve all automaatselt. Saeaparaadi õlitussüsteem koosneb õlipaagist, mis on valatud koos karterikerega, ning varbkolb-õlipumbast, mida käitab väntvõll ja mis surub õli kanalite kaudu saeketile ja saeplaadi soonde. Õlipaagis on õlifilter. Jõuülekanne Vene mootorsaagidel (Družba, Ural) kanti pöördemoment väntvõllilt vedavale tähtrattale läbi siduri ja reduktori. Kaasaja lääne mootorsaagidel kandub pöördemoment väntvõllilt vedavale tähtrattale läbi siduri. Mootorsaagidel kasutatakse automaatseid tsentrifugaalsidureid. Sidurid koosnevad kahest poolest – vedavast ja veetavast.
Betoonipumpade eelised on lihtne ja kompaktne ehitus, täielik segukadude puudumine ning segu plastsuse ja homogeensuse säilimine. Puudusteks on piiratud teisaldusulatus, tunduv abrasiivkulumine ning vajadus seiskamisel läbi pesta, vältimaks täiskivistumist (korki). Mördipumbad on tarvitusel ehitusmördi teisalduseks lõdvikuis ja metalltorudes kuni 200 m kaugusele ja 40 m kõrgusele. Mördipump valmistatakse kas otsetoime- varbkolbpumbana või siis diafragmapumbana, kus varbkolb toimib segule töövedeliku kaudu vahekambris. Toodetakse vaba- ja sundtoime-klappidega mördipumpaid. Esimesel juhul töötavad klapid raskusjõudude mõjul, teisel juhul aga avab ja suleb klappe kulissmehhanism. Võrreldes teiste mördipumpadega on ujuklappidega diafragmapumbad töökindlamad ja vastupidavamad, kompaktsed ning nende ekspluatatsioon on lihtne. Kuid neil on suhteliselt väike kasutegur, nendega ei saa pumbata jäiku segusid ning küllalt tihti puruneb kummidiafragama.
annaabi.ee 
