Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid. Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus viisin läbi oma praktika, on viis osakonda. I osakond (narko- ja isikuvastased kuriteod), II osakond (korruptsiooni-, majandus- ja ametialased kuriteod), III osakond (alaealistega seotud kuritegevus), IV osakond (üldkuriteod I), V osakond (üldkuriteod II). Oma praktikaaja veetsin IV osakonnas, kus põhiliselt tegelesin varavastaseid süütegusid puudutavate kaasustega. Põgusalt puutusin aga kokku ka kehalist väärkohtlemist puudutavate süütegudega. 4 2. Praktika sisu ja kirjeldus Minu peamiseks tööülesandeks Põhja Ringkonnaprokuratuuris oli koostada erinevaid juriidilisi dokumente. Kõige rohkem pidin koostama süüdistusakte (lisa 1 ja lisa 2.). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed
Ühes ülevaates, kus võrreldi heroiinikasutajaid tavakodanikega , selgus, et heroiinitarvitajad on röövimiste ja kallaletungide eest kinni peetud kolm korda sagedamini kui mittetarvitajaid. Teises uurimuses tõdetakse, et ligikaudu 60% heroiinitarvitajatest on kinni peetud röövimiste eest, kuigi enamikku nendest oli karistatud ka enne narkootikumide tarvitamist. On küllalt tõenäoline, et narkootikumide, eriti heroiini kõrge hind mustal turul põhjustab nende tarvitajate hulgas varavastaseid kuritegusid. Väljakujunenud sõltumusega heroiinitarvitajad peavad kulutama iga päev meelemürgi ostmiseks väga suuri summasid. Ei ole üllatav, et paljud sõltlased on sunnitud minema vastuollu seadusega (prostitutsioon, sissemurdmised, pisivargused ja eriti narkoäri), et maksta narkootikumide eest. Mõningatel juhtudel võivad heroiinisõltlased tarvitada vägivalda või ähvardada vägivallaga narkootikumide või raha röövimise ajel
seotud. Ühes ülevaates, kus võrreldi heroiinikasutajaid tavakodanikega , selgus, et heroiinitarvitajad on röövimiste ja kallaletungide eest kinni peetud kolm korda sagedamini kui mittetarvitajaid. Teises uurimuses tõdetakse, et ligikaudu 60% heroiinitarvitajatest on kinni peetud röövimiste eest, kuigi enamikku nendest oli karistatud ka enne narkootikumide tarvitamist. On küllalt tõenäoline, et narkootikumide, eriti heroiini kõrge hind mustal turul põhjustab nende tarvitajate hulgas varavastaseid kuritegusid. Väljakujunenud sõltumusega heroiinitarvitajad peavad kulutama iga päev meelemürgi ostmiseks väga suuri summasid. Ei ole üllatav, et paljud sõltlased on sunnitud minema vastuollu seadusega (prostitutsioon, sissemurdmised, pisivargused ja eriti narkoäri), et maksta narkootikumide eest. Mõningatel juhtudel võivad heroiinisõltlased tarvitada vägivalda või ähvardada vägivallaga narkootikumide või raha röövimise ajel. On
Tugeva riigi olemasolu võimaldabki tegelikult rääkida riigi rolli vähendamise vajadusest. Abolitsionism kui liikumine on arenenud kõrvuti (samaaegselt) tugeva riikliku kuritegevuse kontrolli süsteemiga, teostades teatavat tööjaotust. Ühiskondlik kontroll ei ole siiani võimeline olnud adekvaatselt reageerima rasketele (eriti ohtlikele) kuritegudele; riiklikud õiguskaitseorganid ei suuda efektiivselt kontrollida kergemaid üleastumisi (eelkõige varavastaseid õigusrikkumisi, mis moodustavad kogu kuritegevusest valdava enamuse). Seni parima tulemuse on andnud need kaks mudelit koos. Niisuguses suunas on toimunud Euroopa areng siiani. Nüüd, kus Euroopa on geograafiliselt laienemas ning üha rohkem saabub sellesse regiooni teiste tsivilisatsioonide inimesi (põgenikud, migrandid, võõrtöölised jt), muutub üha raskemaks neid kohalikku elulaadi vastu võtta, neid euroopalike väärtustega harjutada ja assimileerida
Uue trendina on alates 2001. aastast kanepikasvatus, mille vastu võitlemine on politsei teravdatud tähelepanu all. Samuti on Eesti märkimisväärne sünteetiliste narkootikumide tootjamaa. Võitlus illegaalsete narkolaborite vastu on jätkuvalt Keskkriminaalpolitsei üks peamisi töösuundi. Narkomaania probleemidega tegelemine ei ole üksnes kriminaalpolitsei, vaid ka korrakaitsepolitsei probleem. Nimelt moodustavad narkosõltlased väga suure osa isikuist, kes panevad toime varavastaseid kuritegusid ning avaliku korra rikkumisi. Tõhus võitlemine narkokuritegevuse vastu alandaks tunduvalt kuritegevuse üldist taset ja aitaks kaasa elanikkonna turvalisuse tagamisele. Toll: Tolliamet on asunud narkootikumide salakaubaveo tõkestamiseks praktiliselt rakendama kõiki EL justiits ja siseküsimuste acquis soovitatud tegevusi: tolliametnikud on saanud narkoalast koolitust; alates 1994. aastast kasutatakse narkootikumide avastamiseks
asemel 47, st üks Y-sugukromosoom liiast. Anomaaliat kutsutakse XYY-sündroomiks ja sellise anomaaliaga indiviide on mõnikord nimetatud "ülimeesteks". Sellise anomaaliaga subjektid on pikka kasvu, tugeva kehaehitusega, vaimselt arengult mahajäänud, agressiivsed ja vägivaldsed. Uskumust, et "ülimehed" on vägivaldsemad, ei pidanud vett. XYY-anomaalia ei ole pärilik ning sellel ei ole mingit pistmist kriminaalse käitumisega. XYY-mehed on enamasti toime pannud varavastaseid kuritegusid, mitte vägivaldseid ning see võib olla seletatav vaimse mahajäämisega. Võib uskuda, et lisaks meessugukromosoomis paiknevatele geenidele on palju muid geene, millel võib olla seos kriminaalse käitumisega, kuid sellist avastust pole veel tehtud. (Wikipedia, 2013) 2.1.5.1 Kaksikute uuringud Teaduslikult paremal tasemel on pärilikkuse ja keskkonnamõjude vahekorda käsitletud 21 kaksikute uuringutes
(nt üliraske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, rasked narkokuriteod, röövimine, muud varavastaste kuritegude eriti kvalifitseeritud koosseisud), võib sellest järeldada, et enamik vabadusekaotuslikke karistusi mõistetakse suhteliselt kergete kuritegude eest. Vabadusekaotuse määramise põhjused võivad siis peituda varasemas karistuses, selles aga avaldub vastuolulisus, sest edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on ebamõistlik kergemaid varavastaseid kuritegusid toime pannud retsidiivsusele kalduvale isikule mõista lühiajalist vangistust. See töötaks ainult hästi integreerunud inimeste puhul, muidu võib see olla kriminaalset karjääri kinnistav. Tuleb rõhutada, et enamus võõrdub vanglas olles veelgi. Nii ei toimu kuritegevuses langust, vaid ajaline nihe. Enamasti vabanetakse tähtaja möödumisega, (u 70-80 %), aga ka ennetähtaegselt (u 20- 30%), muudel põhjustel. 3.3. Alaealiste eriline kriminaalõiguslik kohtlemine