ja lörtsise kuu vältel tuleb papil päris kõvasti ringi sebida, nagu mainib talle ka tema vana seltsiline ja teener kratt Joosep. Küll selleks, et katku, küll selleks, et Vanatonti ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate hingede, kodukäijate, virvatulukeste, näkkide, tuulispaskade, libahuntide, puukide ja halltõvega. Kuid külarahvaski kipub ülekäte minema. "Mis elu see ka teil on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha!" ütles Katk, enne kui ta ahju kupatati. Ja tõesti... esines palju varanduse matmist, seebi õgimist ja halltõve raviks viina manustamist. Rahva ja rehepapi tarkuse järgi. Kuid riisuti peamiselt mõisahärra viljaaitu, ja kui kavalalt veel! Aga ega naabrigi sahver puutumata jäänud. Siiski oli Rehepapp ainult vanamees; kui tema jutt ei aita,
mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). · Teiseks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). Katkend raamatust · ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. ``Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga (katk). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Aitäh!
meelne talumees Imbi ja Ärni paarikene, kes koguaeg varastas kõigi tagant, ahned Muna Ott - sai kõikides olukordades hakkama Kaarel talumees ja rehepapi sõber, rumal. Timofei vana rumal naiivne mees Õuna Endel ropendaja ja vägivaldne Katkend raamatust ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Kuidas raamat üldistab eestlasi? Raamat räägib, kui rumalad ja ahned talurahvas oli. Nad olid ka naiivsed ja nuputasid koguaeg midagi välja, et üksteist üle trumbata ja ellu jääda, aga
Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.!" Ja tegelikult oli tal õiguski rehepapi nõuannete järgi riisuti küll peamiselt mõisa viljaaitu, mõisaproua riidekirste, kuid ega naabri sahvergi puutumata jäänud. Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle, maeti maasse, halltõve raviks visati kõvasti viina. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Ja et vara ikka rohkem ja
Ta pani hõberubla suhu. Uuesti ootasid inimesed katku rünnakut. Nüüd võttis Hans plaani, et hüppab koos katkuga tulle, kui too peaks teda ründama. Nüüd kukkus Timofei surnult maha ja hõberublast sai valge siga. Katk oli jälle kohal Rehepapp astus seaga dialoogi ja palus, et ta kasvõi paarilegi ülaelanikule hinge sisse jätaks.Nii tahaks veel elada. Katku-siga aga vastas: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maa sisse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha. Milleks teiesugustele elu? Rehepapp ei anna alla, vaid ütleb et siga peaks piiblil vanduma, et jätab ühe tüdruku ja ühe poisi hinge. Siis lõi rehepapp noa läbi sea jala ning heitis sea koos piibliga ahju. Katk oli kavalusega võidetud ja rehepapist sai kangelane, oma rahva päästja.
Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.!" Ja tegelikult oli tal õiguski rehepapi nõuannete järgi riisuti küll peamiselt mõisa viljaaitu, mõisaproua riidekirste, kuid ega naabri sahvergi puutumata jäänud. Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle, maeti maasse, halltõve raviks visati kõvasti viina. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Ja et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti
annaabi.ee 
