Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes turgutas mind mu enda voodis, kus ma magasin ka õhtuni. Ärgates tahtis ema minuga elutoas tõsiselt rääkida. Vestlus lõppes aga juba paari minuti pärast suure riiuga. Ema
Ja veidi yle kahe kuu olen ma istund siin, yhes vanas haisvas keldris. Ma tahtsin kõigest väest kodust ära joosta, kuna ykskõik, mida ma tegin või kus ma olin... kõik meenutas mulle Keithy't. Pluss kõigele lisaks vägistas see tõbras mind. Ma olen kindel, et vihkan teda elu lõpuni. Ma põgenesin probleemide eest ma jooksin kodust ära. See pidi lõppema, kuidagi. Sellepärast ongi see ime, et ma sain kuskilt ploki paberit ja kaks harilikku pliiatsit. Tegin pattu, sest varastasin need tegelikult. Vabandust. Ma usun, et Te tahate veidi minust endast ka teada. Ma olen viimased yksteist kuud olnd kuueteist aastane. Noor tegelikult selle kohta, et ma ära põgenesin. Rohkem, kui kuu aja pärast, 21. detsembril on mu synnipäev. Ma saan seitseteist. Kui ma põgenesin, otsisid mu vanemad mind paaniliselt taga, nagu normaalsed vanemad ikka teeks. Uudistes, raadios ja igal pool rääkis minust. ,,Kuueteist aastane noor tydruk, kelle nimi olla Anna Pajuste, on teadmata
Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema
millises peres sa oled sündinud (nt joodiku lapsena), ei näita üldsegi, milline sa oled. Samuti kaob ka seda lugedes ära isu viriseda oma elu ja väikeste murede üle, nagu me seda tihti teeme, sest need tunduvad järsku nii tühiste ja naeruväärsetena. Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi
Kas selline maailm üldse kätkeb endas ressursse inimlikuks õnnelikkuseks? Stoikute eetika. Pärimus on talletanud Zenoni kohta järgmise loo. Zenon olevat kord tabanud ühe oma orja enda tagant varastamiselt. Muidugi asus ta orja sellise teo eest karistama. Ori oli aga üht-teist oma peremehe õpetusest kuulnud. Ta püüdis end päästa üteldes: mille eest sa mind karistad, kui ise ju õpetad, et kõik on ettemääratud ning paratamatu. Järelikult oli siis ka see, et ma varastasin, ettemääratud ning minul pole selles mingit süüd. Mille peale Zenon olevat ütelnud: see, et sa peksa saad, oli ka ette määratud. Loomulikult on see lihtsalt anekdoot, milliseid kreeklastele meeldis kuulsate inimeste kohta kõneleda ja üles tähendada – sellel ei ole filosoofilist tähendust. Kuid ometi peegeldub siin stoa õpetuse problemaatika. Asi on ju selles, et kui koos kõige muuga on ettemääratud ka inimese käitumine, siis ei tee
küüned uuristas mu kätte augu (väga imelik nii öelda...loodan et saate aru) ja siis veri voolas mööda kätt maha, mis ajas ema marru et jälle ma teen kõike mustaks ja ta lõi mind vastu pead ja hakkas peksma ja ütles et ma pean nüüd terve vannitoa korda tegema...meil oli rangelt keelatud rääkida sellest mis kodus toimub teistele, sest muidu oleks nad meiega midagi hullemat teinud. ükskord kui ma toitu külmkapist "varastasin" sai isa väga vihaseks ja pani mu käe tulisesse vette ja ütles et kui veel nii juhtub siis ta lõikab mul sõrmed otsast...ja läbi nende aastate ei kallistatud mind kordagi ega öeldud et ma tähendan neile midagi...praegu ootan ma kannatamatusega kuni ükskord 18 täis saaksin ja siit põrgust minema. nüüd küll on selline füüsiline ahistamine lõppenud, kuid armid jäävad, nii sisemised, kui välimised....ei tea kas mu vanemad kunagi kahetsevad kõike seda mida nad meiega tegid
» Temale võisin siin öelda, ses polnud midagi paha. See oli tühine asi ega teinud raskusi; ja tühised asjad siluvad inimeste teerädasid kõige paremini siin maa peal; see tegi Mary Jane'i meele lahedaks ega maksnud midagi. Siis lisasin: «On veel midagi: see kott rahaga.» 398 «Oo, selle said nad ka; ja mul on piinlik mõelda, kuidas nad selle said.» «Seal eksite. Neil pole kotti.» «Oi, kelle käes see siis on?» «Tahaksin teada, kuid ei tea. See oli minu käes, sest ma varastasin selle nendelt. -- Varastasin, et teile anda. Tean ka, kuhu ma koti peitsin; kardan aga, et seda enam seal ei ole. Mul on kole kahju, miss Mary Jane, nii kahju kui vähegi võimalik. Tegin, mis võisin, päris tõesti. Mind oleks peaaegu tabatud, pidin koti esimesse parajasse kohta pistma ja põgenema -- kuid see polnud sobiv koht.» «Oo, ära laida ennast -- see on liiga suur ülekohus -- ma ei luba seda -- sa ei saanud midagi parata -- polnud sinu süü. Kuhu sa peitsid koti?»
annaabi.ee 
