me ei tunne. Huvitavad on elustiili kirjeldused ja segane inimsuhete pundar, mis saadab Wilde'i kuni kurvavõitu lõpuni eksiilis. Wilde oli geenius, vähemalt oli ta selles ise kindel ja tundub, et nii ka ta lähikondsed. Tuleb tunnustada, et tal õnnestus oma sarmiga publikut rabada isegi kehvas vormis olles. Prantsuse hotellipidaja Dupoirier, kes lasi Wilde'l viimased kuusteist kuud tasuta oma hotellis elada, ei teadnud ta teostest väidetavalt midagi, aga tasus ta võlad ja päästis varanatukese konfiskeerimisest. Tagantjärele seletatakse tema lahkust Wilde isiku veetlusega. Ja hoolimata arrogantsist ja liiderlikust olemisest tuleb see dorianlik veetlus välja ka sellest raamatust. Kirjeldatakse inimest, kes nägi selgemalt ja kaugemale ning lubas enesele rohkem kui teised. Kas lugeja tema teoseid lugedes neid nüüd rohkem naudib, on iseküsimus.
Kättemaksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liikumine, mida juhtis endine jõukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsima väljarändamise teel ,,uude kolooniasse", milleks pidi saama Krimm. Sel ajal kui Maltsvet oli Krimmis, arenes usuliikumine kodumaal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed oma naiste ja lastega, varanatukese käest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,,valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. Sõnakuulmatute karistuseks korraldasid mõisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,,Seadusemees" ,,Tooma tohter" Näidendid
rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad. Ajal, mil paljud eestlased kas saksastusid või venestusid, niipea kui nad olid suutnud endale võimaldada natukenegi haridust, et jõuda lahedama äraelamiseni, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks sai huvi naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsa kunstniku elu vastu. Kuigi tema looming on väga
rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad. Ajal, mil paljud eestlased kas saksastusid või venestusid, niipea kui nad olid suutnud endale võimaldada natukenegi haridust, et jõuda lahedama äraelamiseni, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks sai huvi naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsa kunstniku elu vastu. Kuigi tema looming on väga
Igatahes tegutses valitsus paguluses kuni 1992. aasta oktoobrini, siis loovutas Mark oma ülesanded sümboolselt vabariigi presidendile Lennart Merile Tallinnas. Tiefi valitsus ei olnud ainuke, kes püüdis põgeneda. Punaarmee lähenedes olid Eesti teed põgenikest tulvil. “Alates 18. septembrist valitses Eesti teedel täielik segadus, sest maanteid ummistasid taanduvad sõjaväekolonnid ning kümned tuhanded tsiviilpõgenikud koos oma varanatukese ja kaasavõetud kariloomadega. Üldise sõjalise olukorra kohta valitses teadmatus: kes tahtis rinde eest evakueeruda, kes üle mere põgeneda.” (ARJAKAS) Kaitstuna saatvatest sõjalaevadest põgenes Tallinnast 20. septembril tuhandeid inimesi Saksamaa poole - Saksa merejõud evakueerisid septembris Eestist rohkem kui 20 000 tsiviilelanikku -, samas läks Rootsi suunas teiste seas teele mootorpurjekas, pardal suur hulk eesti kultuurirahvast, nagu Artur
Kätte maksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liiku mine, mida juhtis endine j õukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest pääsu otsi ma väljarändamise teel ,, uude kolooniasse", milleks pidi saama Kri m m. Sel ajal kui Maltsvet oli Kri m mis, arenes usuliikumine kodu maal massipsühhoosini. Sajad vaesed talumehed o ma naiste ja lastega, varanatukese k äest andnud, ootas 1861. aasta kevadsuvel Lasnamäe veerel ,, valget laeva", millega prohvet viiks nad tõotatud maale. S õnakuul matute karistuseks korraldasid m õisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Kri m mi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde ro maani l õpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,, S eaduse m e es" ,,To o ma tohter"
Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab töötama, -- juba see mõte põletas Tomi tulena. Ta kraamis välja oma maise vara ja silmitses seda -- mänguasju, kuulikesi, igasugust rämpsu. Sellest piisas võib-olla tasuks mõne töövahetuse eest, kuid seda oli vähe isegi pooletunnilise täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm,
annaabi.ee 
