tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti). Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt
Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas
Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine. Tööd tegid tõenäoliselt ikkagi spetsialistid, kuna linnade juures kohatakse väga sarnaseid
Pärast muistset vabadussõda muutus talupoegade olukord vaba eestlane muutus maa rentnikuks ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal.
annaabi.ee 
