VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius ...
5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17. Mis on evangeliaar ? 18. Mis on krüpt ? 19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26. Iseloomusta Itaalia romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 27. Gooti kunst jaguneb (3)? 28
palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub
Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn
Järgnevas töös olen püüdnud anda ülevaate antiitkkultuuri olemusest ning selle tähtsusest kunstiajaloos ja mõjutusi kultuurile, eeskätt kunsti vallas. Sõna ,,Antiik" tuleneb Ladina keelsest sõnast antiquus - vana, muistne, endine, see, mis oli enne. Antiigikultuur on tänapäeval mõistena eeskätt klassikaliseks hinnatud kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele. Sõnal ,,kultuur" on veelgi laiem kasutus ning tihtipeale mõistetakse ,,kultuuri" all kõike, mis on inimeste poolt loodud. Kultuur on laiem mõiste kui vaid tehiskeskkond, sest kultuur tähistab, mitte ainult tehisobjekte, vaid ka mõtteid, tundeid ja inimestevahelisi suhteid. Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen selle mõjutustesi järgnenud kunsti- ja kultuurivoogudele
saj keiser Karl Suur ● Kloostrid, Iirimaa ● Pühakiri, kaunistatud initsiaalid ● “Book of Kells”, “Book of Darrow” Book of Kells Book of Durrow 10. sajand ● Laguneb Frangi riik Lääne-Euroopas → kujunevad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ● 10.-12. saj - romaani stiil ( arhitektuuris väikesed aknad, paksud seinad, ümarkaar), eesmärk teenida jumalat, tugines suuresti karolingide, bütsantsi, varakristlikule, rooma ja islami kunstile ● Ehitati kirikuid ja kindluseid 12.-15. saj Gooti stiil ● Kirikutes suured vitraažaknad, roidvõlvid ● Tunnuseks teravkaar ● Poolsammastega kaetud piilarid ● Aknaraamistikes õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid Renesanss - antiigi taassünd Itaalia Humanism - uus maailmavaade, sinu tulevik sõltub sinust 14.-16. saj “Eesmärk pühendab abinõu” - Renesansiajal on maalitud nt “Taaveti võitlus Koljatiga Arhitektuur
o Hiljem sai tsentraalehitis nütsantsi domineerivaks kirikutüübiks, kuna sobis kõige paremini selle riigi kultuuri ja usu iseloomuga o Mosaiigid Ravenna kirikutes · Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga
Kirikud ehitati kivist, sariklagedega, kavatises ilmnesid kooriosa ja põiklöövi alged. Teise ehitustüübina rakendasid merovingid tsentraalehitust põhiliselt väikesemõõtmeliste ehitiste ristimiskabelite e. baptisteeriumide püstitamisel. Prantsusmaal Venasque`s säilinud 6.-7.sajandil ehitatud ristimiskoja põhiplaanis on lähtutud neliklehest. Hoone ruumikontseptsioonis, mis meieni on jõudnud suhteliselt väheste ümberehitustega, on rakendatud varakristlikule arhitektuurile iseloomulikke võtteid. Suuresti ümberehitatud Poitier` St. Jeani baptisteeriumi (ehit. 5.saj., ümberehitused 7. ja 11. saj.) fassaadi kolmnurkfrontoon vihjab antiigi traditsioonidele, siksakfriis ja seina vähene liigendus kuuluvad aga varasesse keskaega. Merovingide aegsed interjöörid paistsid silma oma rikkaliku dekooriga: seinte mosaiikpiltides kasutati rohkesti kulda, ruume kaunistati ka idamaadest pärit kalliste vaipadega,
annaabi.ee 
