- 13. sajandi lõpp. Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees
saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist IV Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes
indiviidi juhtimisega. Samuti evisid heebrealased jäiku moraalinorme, ning kui indiviidi käitumine oli selle moraalikoodeksiga kooskõlas, tunnustas jumal inimest; kui ei, siis järgnes jumalapoolne karistus. Seega inimesed olid heebrealaste nägemuses vastutavad oma tegude eest. Kõik see oli segu, millest kristlus välja arenes. Aleksandria linn Egiptuses pakkus sobiva raamistiku, kus Ida religioonid, heebrea traditsioon ning kreeka filosoofia kombineerusid varakristlikuks mõtteviisiks. Jeesus Kristus Loomulikult koondus kristlik religioon ehk ristiusk Jeesuse isiku ümber (4. a. e. Kr. 30. a. p. Kr), kes õpetas muude asjade hulgas, et teadmine heast ja kurjast tuleneb jumalast ning kui see teadmine on kord omandatud, peab see juhtima inimese käitumist. Jeesus ise aga ei olnud filosoof, vaid lihtne mees piiratud eesmärkidega, kes oli huvitatud pigem üksikindiviidi religioossest arengust
saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist XVI Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid
annaabi.ee 
