sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ? Pensionifond on investeerimisfondi eriliik. Tegemist on varakogumiga, mis kuulub osakuomanike kaasomandisse, kuid mille valitsemisõigus on antud fondivalitsejale. 23.Kuna tekib õigus pensionifondi osakute väljamaksetele ? Pensionifondi osakute väljamaksete õigus tekib siis, kui isik on jõudnud pensioni ikka. Kui isik ei ole esitanud taotlust riikliku pensioni maksmiseks, siis ei ole tal õigust saada ka kogumispensioni makseid. Esimesi väljamakseid hakatakse tegema alates 1. Jaanuarist 2009, surnud osakomanike pärijatele alates 1
Sihtasutustega seonduvat reguleerib 1996.aastal vastu võetud sihtasutuste seadus. Ka termin "sihtasutus" juurdus eesti keeles alles sihtasutuste seaduse vastuvõtmisega, varem nimetati analoogseid üksusi fondideks. Sihtasutuse mõiste: sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja käsutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ehk teisiti öeldes: sihtasutuse näol on tegemist eraldatud varakogumiga, mida teatud asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks valitseb sihtasutuse juhtorgan. Sihtasutuse asutamiseks sõlmivad tema asutajad asutamislepingu. Siiski võib sihtasutuse asutada ka testamendi alusel (näitek s määrab rikas pärandaja teatud osa oma pärandist sihtasutuse loomiseks, mille eesmärgiks oleks Eesti geograafiatudengite hariduse finantseerimine või paljulapseliste perede toetamine). Sihtasutuste seadus püüab kõigiti tagada, et sihtasutuse asutaja tahe oleks
Fiktsiooniteooria – JI on väljamõeldis ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud ühendusi käsitleda õigussubjektidena. Ta on õiguskorra poolt kunstlikult loodud teovõimetu õigussubjekt Reaalse sidusisiku teooria – JI õigussubjektus on ette antud ning tuleneb õiguse enese mõttest. Ta on tegelik subjekt, millel on oma tahe ning mille olemasolu riik tunnustab, on teovõimeline ja mitmest isikust kokku pantud. Sihtvara teooria – JI on võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis on eraldatud füüsiliste isikute varast Juriidiline teooria – JI on selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord tunnustab jurdiilise isikuna JURIIDILISE ISIKU PIIRITLEMINE TEISTEST SARNASTEST ÜHENDUSTEST: Eristamine isikute ühisusest – Väljendusvormiks on seltsing, mis rajaneb seltsingulepingul, kus kaks või enam isikut tegutsema eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega
tegevuse omistamist juriidilisele isikule. Samuti ei anna nimetatud teooria vastust küsimusele, kui suures ulatuses on õigustatud juriidilise isiku tunnustamise füüsilise isiku kõrval. Juriidilise isiku huvid võivad erineda selle füüsilise isiku huvidest. Sihtvarateooria - juriidiline isik on mingi eesmärgistatud vara. Sihtvara teooria kohaselt on juriidiline isik võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis one raldatud füüsiliste isikute varast. Nimetatud teooria ei arvesta aga asjaoluga, et juriidiline isik ei ole mitte üksnes varakogum, vaid ta osaleb ka oma organite ja sellesse kuuluvate isikute kaudu õiguskäibes, tehes tehinguid ja muid toiminguid, samuti vastutades õigusrikkumiste eest. Samuti on võimalik, et juriidiline isik ei oma üldse märkimisväärset vara (nt MTÜ). Realistlik teooria - juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristavad juriidilist
See teooria peab nii füüsilist kui juriidilist isikut samavõrd reaalseteks, püüdes sellega neid kahte võrdsustada. Vahe on vaid selles, et juriidiline isik koosneb paljudest isikutest. Juriidiline isik on teovõimeline ja tegutseb oma organite kaudu, nagu see põhimõtteliselt on lahendatud kehtivas õiguses (TsÜS § 31 lg 5) - juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sihtvara teooria võrdsustab juriidilise isiku eesmärgistatud varakogumiga, jättes tähelepanuta juriidilise isiku organid ja nende liikmete kaudu õiguskäibes. See teooria ei võimalda ka juriidilisi isikuid, millistel vara puudub. Juriidilise teooria antud mõistemääratlusele viitasime käesoleva alapunkti alguses: juriidiliseks isikuks on selline isikute ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. Selline käsitlus on teistega võrreldes kõige praktilisem ja vastab valdavale arusaamale juriidilisest isikust.
annaabi.ee 
