von Osten- Sackenite perekond, millele järgnes mitmete hoonete sh härrastemaja ümberehitamine klassitsismi printsiipide alusel. [23] 10 Ansamblis domineerib kõrge ning järsu kelpkatusega 2- korruseline peahoone. Esifassaadi ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse.
Joseph Danhauseri firma Viinis. Sealsamas alustas oma tegevust ka Michael Thonet. Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj
saavutanud klassitsistlikud elemendid (akende liigendused, uksed). Valga kiriku arhitektiks oli Riiast pärit pilt 11 Christoph Haberlandt. Omapärane on kiriku ovaalne põhiplaan, murdkelpkatus ning põhjaküljel paiknev astmeliselt kitsenev torn. Valga kiriku sisustus pärinev nii ehitusajast kui ka 19.sajandi hilisematest kümnenditest ja on samuti segu hilisbarokist, klassitsistmist ja historitsismist. (Helme M. , 2002) Varaklassitsismile viitavad kõrged tihedad ruudujaotusega ning neile ülareana sekundeerivad sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid, lünetikujulise valgmikuga välisuksed. Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt
J. A. Gabriel oli tüüpiline uue ajastu arhitekt, oma uuenduslikke 85 põhimõtteid rakendas ta Versailles`i parki ehitatud Väikeses Trianonis( Petit Trianon 1762 - 64 ). Hästi loodusesse sobitatud lossi põhiplaan on ruudukujuline, fassaadi pikkuse ja kõrguse suhe, samuti I ja II korruse omavaheline suhe on 1:2. Lossi kolmes küljes on korintose stiilis portikused, katuseäärel varaklassitsismile eriti iseloomulik balustraad. Interjööri lahendamisel aga on selgesti näha üleminek rokokoolt klassitsismile. Väikesest Trianonist sai eeskuju paljudele 18. saj. II poolel ehitatud villadele. J. A. Gabrieli arhitektuurne looming oli väga tihedalt seotud ka linnaehituses esile kerkinud uute põhimõtetega, mis ilmnes juba 1750 - 51. a. Pariisi Marsi väljakule ehitatud Kõrgema sõjakooli ( L `Ecole Militaire ) lahenduses ja paigutuses
annaabi.ee 
