seksuaalne orientatsioon Sotsiaalsed erinevused – haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. 6. Sotsiaalse kihistumise tüübid (A-E). Tüüp A – inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid.
aktsepteeritud liige Turvalisusvajadus: vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele Füsioloogilised vajadused: vajadus vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele SOTSIAALNE KIHISTUMINE A-tüüp: eliite tipus vähe ning vähene keskklass, inimeste põhimass on koondunud madalamatele astmetele. Iseloomulik keskaegsele agraarühiskondadele B-tüüp: püramiidisarnane ühiskond, kus igal järgneval astmel on vähem inimesi. Iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda C-tüüp: samuti püramiidisarnane ühiskond, võrreldes B-ga on väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb ennast selles ühiskonnas üsna hästi. Iseloomustab kaasaegset kapitalistlikku heaoluühiskonda. D-tüüp: sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, kus enamik inimesi on keskmistel positsioonidel ehk väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. Arvatakse et selle poole võiks liikuda eeskätt postsotsialistlikud riigid.
Oletatakse, et tüdruk on targem ning oodatakse ja nõutakse temalt rohkem, kui poisilt. Samuti on mitmes töökohas meestel suurem palk kui naistel, isegi siis, kui nad teevad täpselt samasugust tööd. 19. Milliseid sotsiaalse kihistumise tüüpe eksisteerib? Tüüp A inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A's Tüüp C püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond
Inderk ei saa läbi oma poolvenna Andresega, kes on suur ja tugev poiss. Indrek viskab kartuleid võttes Andrest kiviga, aga viimane viskab pikali ning pihta saab Mari, kes hiljem jääb maovähku. Süüdistab ennast ja kivi. Tõi linnast valuvaigisteid, mida liiga palju annab, kas teadlikult või siis ka mitte. Inimene võib ainult revlutsiooni ohver olla, vilju ei saa ta kunagi lõigata. Neljas on Inderku abielu lugu inimene ja inimene. Naine Karin, lapsed, võimalus kujutada 20. aastate varakapitalistlikku Eestit. Karin on naiselik ja rahulolematu, aga armastavad üksteist aga me kõik tapame selle, keda armastame. Karin tahab teise mehe juurde minnes proovida oma mehe armastust. Indrek kunagi rääkis naisele oma ema luhu. Kord ütleb talle, et keda sa jälle tapma lähed ning mees tulistab. Surma ei saa, aga kohtuprotsess, kus süüdi jääb. Karin jooksis talle järele, aga jookseb trammi ette ning saab surma. Tal on loll vajadus saada teada, kui väga medes teda armastab.
Tegutsesid pangad ja börsid, toimis krediidisüsteem. Lõuna-Maades oli arenenud kalevitööstus ehk kangatööstus. Palju oli kaevandusi ja trükikodasid. 16. saj. keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused tõid kaasa rikka kaubandusmaa allakäigu. Hispaania tõstis makse ja hakkas peale suruma feodalismi ja rikkus Madalmaade head suhted Inglismaaga. Rahvas tahtis võõrvõimust vabaneda. Rahva hulgas olid levinud kalvinistlikud ideed, mis sobisid hästi varakapitalistlikku ühiskonda. Rahva võitlust Hispaania ülemvõimu vastu hakkas juhtima Oranje Willem. 1576. a. võtsid võimu enda kätte vabadusvõitlejad, kuid Madalmaad jäid kahestunuks: · Lõuna-Madalmaad valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja Hispaania taastas ülemvõimu. · Põhja-Madalmaad kukutasid 1581. a. lõplikult Hispaania kuninga ja lõid seitsmest provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi. - Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust
annaabi.ee 
