ühendada vaikelu portreezanriga. · Kunstniku portreemaalidel koosnesid inimnäod mitmesugustest loodusandidest, puu- ja juurviljadest. · Mõned neist maalidest on tema tellijate portreed, teised aga täiesti kujutluslikud, nagu "Suvi", kus kunstnik on loonud lustliku profiili juurviljadest. · Suve hammasteks on pandud hernekaun ja põseks mahlane virsnik. · Figuuri kraele on kunstniks lisanud oma nime. CARAVAGGIO. VARABAROKK · Itaalia kunstniku Caravaggio maalitud tõetruu puuviljakorv mõjub väga vahetult. · Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. · Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest. JUAN SANCHEZ COTAN. VARABAROKK · Cotani vaikelude erandlikkus tuleneb napist ja kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke
kujutluslikud, nagu "Suvi", kus kunstnik on loonud lustliku profiili juurviljadest. Suve hammasteks on pandud hernekaun ja põseks mahlane virsnik. Figuuri kraele on kunstniks lisanud oma nime. Giuseppe Arcimboldo "Suvi" 1563 CARAVAGGIO. VARABAROKK • Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest
- 1554 püstitatud Vaekoda Raekoja platsil, mis hävis 1944; - 1583-89 Toompea lossi eeshoovi püstitatud Riigisaalihoone, mis lammutati 18. sajandil; - 1597 kapitaalselt ümberehitatud Mustpeade vennaskonna hoone, mis on ainsana säilinud (seda, tõsi küll, peamiselt ainult fassaadiosas). Mitmeid renessanss-stiilis detaile on säilinud ka tollal ümber ehitatud elamu Vene 12 sise- ja väliskujunduses. Barokk (varabarokk) jõudis Eestisse 1630ndatel aastatel Madalmaade ja Rootsi vahendusel ning üsnagi tagasihoidlikul kujul, erinedes kardinaalselt Itaalia priiskavast külluslikust barokist. Ka barokiperioodil ei lisandunud Tallinna all-linna oluliselt uusi hooneid ega ei ehitatud kardinaalselt ümber vanu. Mõned üksikud tollal kerkinud ehitised püstitati kas varemetes olevate hoonete asemele või siis hoonestati seni tühjana seisnud krunte. Esimesena nimetatute näiteks võib tuua keskaegsete
feodaalkatoliiklikes maades, omandades samal ajal igal maal pisut erinevaid, ainult sellele maale omaseid jooni. BAROKK HISPAANIAS Hispaania, kes kogu 16. sajandi oli elanud katoliku maailmariigi loomise idee vaimus, sai 17. sajandi alguseks ägedate kaotuste osaliseks ( Madalmaad, ülemvõim merel jne. ). Vaatamata sellele säilitas katoliku kirik oma juhtpositsiooni, suunates oma mõjuvõimuga ka kunsti. 17. saj algul Hispaaniasse jõudnud varabarokk säilitas küll esialgu sellele eelneva perioodi nn. herreriano stiili kainuse ja asjalikkuse, siis aga hakkas taanduma märksa temperamentsema suuna ees. Põhiliseks eeskujuks sai II Gesu kirik, selle põhiplaani ja dekoratsioonisüsteemi püüti üldjoontes jälgida. Sajandi keskpaigas kujuneb välja hispaania barokile omane suundumus, mis seisnes reljeefselt kujundatud kiviplaatide kasutamises dekoori peamiste elementidena. Kiviplaatidest