BUCKINGHAM PALACE Buckingham palace is the official residence of the British monarch. The Palace is located in the city of Westminster. It is a setting for state occasions and royal hospitality. It has been a rallying point for the British people at times of national rejoicing and crisis. The Buckingham palace is originally known as the Buckingham House. The building which forms the core of today's palace was a large townhouse. It was built for the Duke of Buckingham in 1703 on a site which had been in private ownership for at least 150 years. It was subsequently acquired by George the third in 1761 as a private residence for Queen Charlotte and known as The Queen's House. During the 19th century it was enlarged, principally by architects John Nash and Edward Blore, forming three wings around a central courtyard. Buckingham Palace finally became the official royal palace of the British monarch on the a...
primitiivsed, suutsid luua seniajani kestvaid kultuurilisi mälestisi. Peale teada-tuntud Stonehenge´i on kuulsust kogunud ka Prantsusmaa rannikul Carnac´is laiuvad menhiride väljad. Need vastanduvad kromlehh Stonehenge´i meisterlikkusele oma ulatuslikkusega. Need neoliitikumi ehitised pole küll nii massiivsed kui näiteks Egiptuse püramiidid, kuid teadmine, et inimkäed on midagi sellist loonud, on lihtsalt vapustav. Sellest vapustavast teadmisest lähtudes arvangi, et megaliitiline kunst pole pelgalt suurte kivide kunst, vaid suur kivide kunst. Igas inimkonna ajajärgus on oma pärl. Neoliitikumi pärliks jääb kindlasti kivi ning sellest loodud suursugused kunstilised ja arheoloogilised meistriteosed. Need on lihtsalt niivõrd unikaalsed ja müstilised, et pole oma maagiat minetanud ka tänapäeval. See on kunst, mis kestab läbi aja ning on ka edasiviivaks jõuks. See on suur kunst.
mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad. Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab kärestikke 35 000 inimest, aasta jooksul on külastusi ligi 13 miljonit
avaldas rohkem luuletusi. Ta kannatas äärmuslike luulumõtete all kuni surmani, mis kindlasti mõjutas ka tema loomingut. Liiv kirjutas luulet juba töötades ajalehtede juures, ent enne haigestumist oli ta looming heal juhul keskpärane. Ta kirjutas vastavalt aja nõudele postromantistlikke valme, ta oli piiritletud inimeste ootustega. Teda peeti vaevalt keskpäraseks poeediks, kelle loomingut ei austatud, ent lähemal vaatlemisel leidub ka haigestumiseelsest luulest jälgi vapustavast luuleandest. Vahetult enne haigestumist ja pärast seda tuli ta oma loomingulisest piiritletusest välja ta justkui vabanes ja tema looming luulevallas muutus kirjeldamatult heaks. Arvestades kogu tema eluaja loomingut, võib väita, et tegu on kõige eestlaslikuma luuletajaga, ta oli äärmiselt omapärane, ent siiski kuulus klassikute sekka. Ta jõudis massideni, ta läks rahvale hinge, eriti pakkus ta huvi noorpõlvele, kuna kirjutas oma ajast ette
5.KOKKUVÕTE: Vana-Ameerika kultuuripärand on hindamatu väärtusega. Eriliseks teeb selle kultuuri nähtav ja tunnetatav sihikindlus, suursugusus ja brutaalsus. Brutaalsus just minu, eurooplase jaoks. Indiaani-rahvas ise võtab surma ja sellega seonduvat iseenesest mõistetavana. Tihti kujutati kunstis ka esivanemaid ja vaime loomadena- üldse mängis usk kunstis suurt rolli. Pärandeid on alles nii skulptuuri, arhitektuuri, maali- ja tarbekunsti näol. Kurb on vaid asjaolu, et sellest vapustavast kultuurist on võõrvallutajate tõttu vähe järel ja allesolev on suurelt osalt lõhutud. Isiklikuks lemmikuks Vana-Ameerika kunsti vallas pean erinevaid terrakotafiguure. Neil kujutad peened figuurid on küll veidi hirmutavad ja õudu tekitavad, kuid juba piltidelt on näha, et keegi on neid tehes oma hinge sinna veidi lisanud. 6.KASUTATUD KIRJANDUS: (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg
annaabi.ee 
