piirkonnas on pruune karve Raudjas hobune: 6 EESTI HOBUNE Kuni 19. sajandini olid hobused peamiselt ratsa- ja sõiduhobused. Eesti hobune sai ratsahobusena hästi hakkama. Kui hobuseid hakati hindama jõu järgi, ei jäänud eesti hobune siingi maha. Just oma haruldase veojõuga võitis ta ülemaailmse tunnustuse. 1867. aaastal rahvusvahelisel näitusel Pariisis vedas helekõrb eesti tõugu täkk Vapsikas koormat kaaluga 6160 kg - üle 15 korra oma kehakaalust rohkem. Vapsikas võitis kindlalt esikoha. Omasemad kui maksimaalse veojõu katsed on eesti hobusele vastupidavust nõudvad pingutused. Sõiduhobusena ja pikamaaveol 7 äratas ta vaimustust ka saksa parunite hulgas. Tähtsaim eesti hobuse võime on aga see, et ta suudab seda kõike ilma hoolitsuseta, saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja
esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18.
1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip 3) zootehniline printsiip 15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares. c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a. I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised
1910-1926 kasutati neid ka Eestis. 1930 toodi Ameerika traavleid prantsuse tõu juurde. Saadud Normandia kohalike ristati, araabia täisverelise, inglise täisverelistega ning kohalike ristati veel norfolki ja orlovi traavliga. Universaalsed tõud Tori 157-163-194-21,3 Läti Sematukai(smuudi) 153-159-188-20,4 Valgevene hobune 152-158-190-20,9 Kohalikud tõud Eesti hobune Enne orlovit oli väga hinnatud Venemaal. Eriti suur oli hobuste väjavedu Katariina ajal. Kuulsaim on Vapsikas. Eesti hobust taheti parandada Soome hobusega. Aga mite ühegi teise tõuga parandamine ei õnnestunud. Jakobson hakkas parandama eesti hobust puhasaretusega. 1921 loodi Haabsalus eesti hobuse kasvatus. 1921-1937 toodi sisse soomest 13 täkku. Mitmed soome täkud jäid ka liini alustajateks. Omab avarat sammu ja hoogsat traavi. Eesti hobune on galopi hobune. Värvuselt on kõrbid, hiirjad, võigud, need on aborigeensed värvused. On olemas ka musti, punaseid. On hiljavalmivad.
annaabi.ee 
