milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940.aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp. 2011.aastal tähistati juba Eesti riigilipu 127.sünnipäeva. 3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu Eesti riigivapi motiiv pärineb 13.sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi vapina kinnitati kolme lõviga vapp 19.juunil 1925 Riigivapi seaduses. Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940.aastal keelati senise vapi kasutamine. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesri riigivapp kasutusele 7.augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6.aprillil 1993. 4 2. LIPU KASUTAMISE HEA TAVA
-13. sajandil. Lääniõigust omasid valitsejad ja suurfeodaalid, kellede staatust väljendasid tiitlid nagu kuningas, hertsog ja krahv. 12. sajandi teisel poolel ja 13. sajandi algul muutus tiitel ja sellega koos käivad õigused pärandatavateks. Pärandatavateks muutusid ka tiitlikandja sümbolid, millede hulgas oli esimene kilbikujutisega rüütli(vapi)pitsat. Sellega muutus esimest korda pitsatis kasutatud isiklik kilbipilt tiitlivapiks. Kilbi tähtsustamist meie mõistes vapina rõhutas veelgi pitseri sekreetpoole 5 tiitlilegendi algussõna clipeus (ld k kilp), mis asendas sõna sigillum (ld k pitsat) pitseri esiküljel. Samasse aega langeb vapiomaniku kohaloleku tähisena vapipildiga lippude ehk baneeride kasutamine. Vapigeneesi käsitlevates töödes mainitakse sageli vapisümbolina lõvi. Vapiajaloolase Robert
Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113). Kõikide müntide tagaküljel oli kujutatud kolme lõvi Eesti vapina (Lisa 3). Esialgu käibisid ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatav paberraha oli kahtlemata sinine 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku(I. Leimus, 2006, lk 53-54). 1933. aastal toimus Eesti krooni devalveerimine ehk odavdamine, et päästa Eesti majandus Suure ülemaailmse majanduskriisiga seotud lämbumisest. Devalveerimine on alati väga ebapopulaarne ja ükski poliitik ei taha seda teha, sest osa oma väärtustest
» «See on Triton *,» vastas Fleur-de-Lys. Ta lühikestes vastustes oli ikka veel tunda jonnakat tooni. Noormees sai aru, et on viimane aeg talle midagi kõrva sosistada, ükskõik kas mõni lollus või meelitus. Nii ta siis ka kummardus, kuid ei leidnud oma kujutlustes midagi õrnemat ega intiimsemat öelda kui: «Miks teie ema alati kannab niisugust vappidega ehitud kleiditükki nagu meie vanaemad Charles VII ajal? Öelge talle ometi, et see praegusel ajal enam ei sobi ja et vapina ta kleidile 1 3 3 tikitud uksehing ja loorber annavad talle kõndiva kaminaeesriide ilme. Uskuge, praegusel ajal ei istuta enam niiviisi oma vappide peal!» 230 Fleur-de-Lys lõi üles oma ilusad silmad täis etteheidet. «Kas see on kõik, mis teil mulle öelda on?» ütles ta tasase häälega. Kui proua Aloise neid nägi niiviisi teineteise lähedale kummarduvatena ja sosistavatena, ütles ta vaimustatult, mängides oma palveraamatu räätsadega: «Kui liigutav armastuspilt!»
annaabi.ee 
