Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine Sõjavastaste protestide haripunkt Richard M. Nixoni valimine USA presidendiks Ameeriklaste maabumine kuul Stonewalli baari intsident USA vägede sissetung Kambodzasse Põhiseaduse 26. paranduse vastuvõtmine (vanusetsensuse alandamine) Sissemurdmine Watergate'i hotelli Washingtonis Vaherahu Vietnamis Kütusekriis Nixoni presidendiametisttagasiastumine Gerald R. Fordi saamine USA presidendiks Jimmy Carteri valmine USA presideniks Iraani pantvangikriis Ronald Reagani valimine USA presidendiks Iraani pantvangikriisi lõppemine Esimene AIDS-ijuhu registreerimne Iraani-Kontra tehingute paljastamine George Bushi valimine USA presidendiks Berliini müüri langemine Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine
Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa
Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis – valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa
vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. 1937. aastal vastuvõetud põhiseaduse muudatused: 1) President- Valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. 2) Kitsendused demokratismis- Valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. 3) Rahva algatus oli täielikult likvideeritud, rahvahääletus sõltus presidenti otsusest, kärbiti rahvavalimisõigusi. 4) Kodaniku põhiõigused- Jäi välja streigiõigus; trükivabadust, sõnavabadust ja ühinemisvabadust on valitsusel luba piirata. Riigikogu VI koosseis: Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende
Sel juhul ei saa rääkida rahva poliitikast võõrandumisest. Rahvas on lihtsalt natuke eemal. Ei saa väita, nagu eksisteeriks võrdeline sõltuvus valimas käinute protsendi ja ühiskonna elukvali- teedi vahel. Väidetakse, et otsustusõigust ei saa delegeerida külahulludele. Selleks on püütud õige mitmel viisil piirata valijate ringi. Diskuteeritud on vanusetsensuse üle. Varem oli valimisõigus vaid vanematel inimestel. Nüüd soovitatakse isegi vanaduspiirangut kasutada. Väidetakse, et kui jutt on ühiskonna tulevikust, siis on laste arvamus palju olulisem kui raukade arvamus. Klassikaliselt mõistetakse demokraatiat rahva võimuna, aga viimasel ajal ka laiemalt, vabaduse, õigluse või sallivusena. Demokraatia pole mitte niivõrd enamuse tahe, kuivõrd just vähemuse õigused
annaabi.ee 
