Pigem on tegemist seisva arengumaaga, vähemalt senikaua, kui püsib ainuvõim. Kuuba rahvastik Kuubal elab 11,346,670 (Juuli 2005) Tegemist on rahvaarvu poolest keskmise riigiga. Rahavstikutihedus: 102 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes suuremate naaberriikidega: USA- 30,7 in. ruutkilomeetri kohta, Mehhiko 53,8. Tähendab, et riigi pindala kohta on rahvast piisavalt, võib-olla isegi liiga palju. Rahvastiku vanusestruktuur: 0-14 aastased 19.6% 15-64 aastased 70.1% 65+ aastased 10.4% Rahvastiku keskmine vanus 35 a. Rahvaarvu kasv 0, 33 %. (2005a). Migratsioon -1, 58 / 1000 elaniku kohta aastas. Oodatav eluiga: meestel 75 a naistel 80 a Etniline jaotus: mulatid 51%, valged 37%, mustanahalised 11%, hiinlased 1%. Rahvastiku paiknemine: Suurem osa inimesi elab Kuuba pealinnas La Habanas või selle lähistel
tugev rahvustunne. Saksamaa suudab efektiivselt ära kasutada oma jõuvarusid: pole kasutamata jõuvarusid. II. Prantsusmaa: Taanduv suurriik, juurdekasv oli väike, rahvaarv oli 1870 39 miljonit ja 1914 40 miljonit: juurdekasv vaid 1 miljon. Majanduskasv jäi Prantsusmaal ka tagasihoidlikuks, rasketööstus ei arene nii nagu Suurbritannias ja Saksamaal. Prantsusmaa iibeprobleemide mõju: 1) Prantsusmaa elanikkonna vanusestruktuur on ebasoodne ja ,,vanem" kui Saksamaa oma. 2) ,,Vanas" ühiskonnas levib lootusetuse tunne: Fin de siécle. Dekadentsusilmingud Prantsusmaa vaimu ja kultuuri elus. 3) Prantsusmaast ei arene tõelist tööstusriiki, on põllumajandusmaa. 1870-71 oli julgeolekussokk. Prantsusmaa kogub ennast: rahuajal sõjaväes pool miljonit meest, oli samuti sõjaväekohustus. Sõjavägi oli tasemel. Viiakse läbi ka
ka põllumaa metsastumine, mistõttu normaalsest oluliselt vähem on 11-30-aastaseid metsi. 1990. aastate teisel poolel suurenes hüppeliselt raiemaht ja intensiivistus põllumaade metsastumine, mistõttu kuni 10- aastaste noorendike pindala on suur, seda eriti lehtpuude osas. Kuigi viimaseid on võrreldes okaspuudega raiutud oluliselt vähem, on raiesmikud metsastunud valdavalt lehtpuudega. Kokkuvõtteks tuleb aga tõdeda, et puistute ebaühtlane vanusestruktuur teeb pikemas ajaperspektiivis raskeks metsade stabiilse ja ühtlase kasutusmäära tagamise. Metsapoliitika Metsapoliitika ja seadusandlus - kaitstes metsade tootlikkust, säilitades bioloogilist mitmekesisust ja sotsiaalseid ülesandeid Õiguslik alus Eesti säästvale arengule on sätestatud 1992. aastal jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Säästva arengu seadus võeti vastu aastal 1995. Vastavalt 1997. aastal tehtud muudatustele kohustab
sihtgruppidele, mitte piirduda ühe universaalse, mõneti vastandliku turundussõnumiga – tulge loodusesse, kaitske loodust! Sihtrühma keskne lähenemine aitab vältida ja ennetada võimalikke riske ja kahjusid kaitseväärtustele ning tajuda sihtrühmade ootusi ning pakkuda neile parimat külastuselamust. Külastajatunnuste alusel on võimalik eristada üksikkülastajaid, peresid ja sõpruskondi ning gruppe. Samuti on oluline külastajate vanusestruktuur, kas on tegemist lastega ja noortega või küpsete, vanemate inimestega. Olemuslikult ja avalduvate mõjude alusel tuleb eristada kaitsealadel paiknevate veekogude kallastel päevitajaid näiteks seikleja tüüpi seljakottide ja täisvarustuses puritaanlikku sõltumatust ja looduselamust otsivatest matkajatest. Külastusseire tähenduses ja vastava metoodika arendamisel peetakse silmas külastus- objektide ja tõmbekohtade (näiteks ujumiskoht) külastajaid, mis väljendub külastus-
annaabi.ee 
