1991. aasta suvel ning trend on järgnevate aastate jooksul üha kiirenenud.õ 3. Rahvastiku vananemine Rahvastiku vananemine on demograafilise ülemineku tulemus, mil valitsevaks saanud aeglane põlvkonnavaheldumine kujundab välja adekvaatse rahvastiku vanuskoostise. Vanurite osatähtsus tõuseb seeläbi ligikaudu 5 protsendilt 25-35-le protsendile kogu rahvastikus. Kui eestlaste arvukaim põlvkond eelmise sajandi lõpust jõudis 1960. aastatel vanuriikka, oligi Eesti jõudnud eaka rahvastikuga riikide kilda, kust tagasiteed ei ole. Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid
tööd teinud inimene vanuripõlves on õigustatud oma laste ja lastelaste põlvkonnalt saama. Rahvastiku vananemine on demograafilise ülemineku tulemus, mil valitsevaks saanud aeglane põlvkonnavaheldumine kujundab välja adekvaatse rahvastiku vanuskoostise. Vanurite osatähtsus tõuseb seeläbi ligikaudu 5 protsendilt 2535le protsendile kogu rahvastikus. Kui eestlaste arvukaim põlvkond eelmise sajandi lõpust jõudis 1960. aastatel vanuriikka, oligi Eesti jõudnud eaka rahvastikuga riikide kilda, kust tagasiteed ei ole. Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid rahvastiku eluea langus jäänud ainukeseks
tõttu vanurite osakaal rahvastikus püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on vanurite osakaalu suurenemine rahvastiku vanuskoostises olnud tavapärasest väiksem, mistõttu rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid on tõusnud Eestis päevakorrale alles 1990. aastatel. Ka vananemisprotsesside seisukohalt saab Eesti rahvastiku jagada kaheks. Pärast suurimate sünnipõlvkondade vanuriikka jõudmist 1960. aastatel on põlisrahvastik edaspidi veidi noorenenud. Seda protsessi on iseseisvate teguritena toetanud nii keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel kui ka tuntav sündimuse tõus 1960. aastate lõpul. Välispäritolu rahvastik on kogu sõjajärgsel perioodil kiiresti vananenud, kuid selle rahvastikuosa algne vanuskoostis oli ebaloomulikult noor. Eesti kogurahvastiku üldtrendi
püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on vanurite osakaalu suurenemine rahvastiku vanuskoostises olnud tavapärasest väiksem, mistõttu rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid on tõusnud Eestis päevakorrale alles 1990. aastatel. Vananemisprotsesside seisukohalt saab Eesti rahvastiku jagada kaheks. Pärast suurimate sünnipõlvkondade vanuriikka jõudmist 1960. aastatel on põlisrahvastik edaspidi veidi noorenenud. Seda protsessi on iseseisvate teguritena toetanud nii keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel kui ka tuntav sündimuse tõus 1960. aastate lõpul. Aastatel 19701990 kasvas Eesti rahvaarv samas demograafilises arengujärgus olevate riikidega võrreldes tavatult kiiresti. Kumulatiivne kasv oli umbkaudu 17% kogurahvastikust. Veelgi kiirem oli linnarahvastiku kasv, küündides koguni 30%ni
annaabi.ee 
