reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luua paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete
reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas.
reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas.
Sykes ja Matza54 nimetasid seda ,,kõrgemal tasemel argumentide esitamiseks", kui näiteks kurjategijad põhjendavad oma tegusid vajadusega aidata sõpru või perekonda. See näib esmapilgul moraalne, kuid tegelikult ei ole.Kolmandaks varieeruvad moraalireeglid eri sotsiaalsetes keskkondades ning mis on õige ühes situatsioonis, pole õige teises. Kurjategijad on sageli mõjutatud subkultuursetest normidest (kambad, vanglakeskkond), millele allumine tagab sotsiaalse positsiooni. Üks ja sama inimene võib eri keskkondades kasutada erinevaid moraalipõhimõtteid (nt ööklubis, peol ja akadeemilises ümbruses).Kokkuvõtvalt võib intelligentsuse ja kriminaalse käitumise kohta öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930. aastatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastunud objektiivsem suhtumine, et seos
annaabi.ee 
