mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma seisukohti siiski muuta ja tunnistada, et on olemas ka teistsuguseid kurjategijate tüüpe. Siiski on tänasessegi päeva kandunud tema arusaam sellest, et inimese
11.2013 Kaudsed tõendid peavad välistama teise võimaluse. Modus operandi (teoviis) kurjategija käekiri Abeunt studia in mores õppimine muudab käitumist Mens sana in corpore sano terves kehas, terve vaim Gens una sumus Me oleme üks hõim (rahvus/rahvas). Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta. Kuritegevuse lokalisatsioon ehk geograafia (paiknevus) -
loomalikud (sinna alla läksid muuhulgas ka agressiivsus); b) tundmismeeled (kiindumuslikud võimed); c) arusaamismeeled (intellektuaal mõtlemisvõime). Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859)
arstiabi muutus keerulisemaks. kuna oma rahast ei jätkunud, siis lahendati probleem riigistamisega. arstist hakkas saama palgatööline, kel oli kohustus haigekassa ja riigi ees. sellest hoolimata muutus arsti elukutse ühiskonna silmis väärtuslikumaks, kuna arstist sai ravija asemel hoopis ennetaja ehk tervishoiuspetsialist. alagas ka professionaliseerumine, kus arstid asuvad ühiskondlike struktuuride teenistusse. edasi ka spetsialiseerumine (vanglaarst, analüüsidega tegelejad, jne). epideemiad suudeti peatada, aga uued probleemid kerkisid: vähk, südamehaigused, vanadus.. otsustati, et peab hakkama hoopis rahvast harima, et nad parandaks ise oma sotsiaalset olukorda ja siis paraneb ka tervis. haigus sai sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise ja isegi poliitilise dimensiooni.natsi-saksa ja kommunistlik-vene ja fasistlik- itaalia jõudsid seisukohale, et bioloogiselt määratletud terve ühiskonna saamiseks peab lisaks
The destructiveness center, for example, which is located right behind the ear above Darwin's point, is pronounced in 17% of criminals. Other bumps, in the back of the head, turned out to be pronouncements of the Amygdala and Hippocampus, where tumors are associated with criminal behavior (as in the Texas sniper, Charles Whitman). The general rule is that any abnormality in the back of the head is bad, "back is bad". 2.2. Cesare Lombroso. Cesare Lombroso (1836 - 1909) oli Itaalia vanglaarst ja kohtumeditsiini professor. 19. sajandi keskpaik ja lõpp oli empiirilise loodusteadusliku uurimise algusaeg ning Lombrosol tekkis huvi kurjategijaid empiiriliselt uurida, et välja selgitada, kas kurjategijad omavad midagi spetsiifiliselt erinevat, mis eristaks neid normaalsetest inimestest. Samast perioodist pärineb ka Darwini õpetus looduslikust valikust ja Lombroso mõttekäik liikus suunas, et kui vaadata loomariiki, siis võib seal näha sellist käitumist, mida me inimese
Kaks põhilist varianti. Kaks põhimõttelist seisukohta- hälbekäitumine tuleb isikust iseendast (somaatilised ja psühholoogilised). teiseks võib olla põhjustatud ühiskonnast. somaatiline- Lombroso- spetsiaalne kuritegelik tüüp. See sünnib kaasa, ise ei saa midagi parata. Varem või hiljem paneb ta toime kuriteo. Teiste jaoks on hea see, et ta on väliste tunnuste järgi ära tuntav. kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis? Töötas vanglas- vanglaarst ja psühhiaater. Uuris vangide välimust ja pani välimuse kokku kuriteoga. nt tapjatel on niisugused asjaolud. Viis läbi ka lahanguid. Järeldus- selliste inimeste kuritegelikkust aitaks vähendada geneetilise koodi muutmine. Kritiseerijad- kui otsustaks inimese välimus järgi, tuleks suur osa elanikkonnast varakult üles puua. Üks eelnenud suund. Esindajaks üks pastor Saksamaalt. Füsiognoomika 18.saj. Tuumaks