mainitakse tihti Msjeu nimelist koera, kes kuulus kuningas Charles II favoriidile. See kinnitab tõu populaarsust veelgi. Dramaatiline aeg saabus XVII sajandi keskel, mil Inglismaa oli lõhestatud Kodusõjas võitlevate kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli vangis Hampton Court'is Londoni lähedal ja tema vangistajad seisid raske küsimuse ees: mida teha kuningaga? Wight'i Saar tundus tollal olevat piisav "kolgas", kuhu kuningas "asumisele" saata, pealegi olid kuninga kaplan ja tollane Carisbrooke kindluse ja kogu saare valitseja vennad. Kuningat koheldi algul kui kõrgeaulist külalist, tal lasti saarel vabalt ringi liikuda. Ilmselt keegi ei tea, millise pöörde oleks ajalugu võtnud, kui Charles'ile ustavad rojalistid poleks korraldatud põgenemiskatseid, mis aga õnnetult läbi kukkusid
kirjutamiseoskust ning taluma alandusi oma laialaste inseneriteadmiste tõttu teistelt töölistelt. Teda peksti, proovitakse üles puua, püstoliga maha lasta ning alandada. Tal on suuri raskus elus püsimisega ja oma väärikuse säilitamisega Northup saab lõpuks vabaks tänu kanadalasest ehitajale nimega Bass, kes saadab Northupi sõpradele teate mehe asukohast. Kohtuorderile Northupi orjapidajad ei saa vastu vaielda – seadus on vanem kui meie. Koju tagasi jõudnud, otsis Northup oma vangistajad üles ja andis nad kohtusse. Paraku lõppes kohtuprotsess tulemusteta, sest Northup vangistati USA pealinnas, kus seaduste järgi mustanahalised valgete vastu kohtus tunnistada ei tohtinud. Orjus on olnud üsna tavaline nähtus inimkonna ajaloos. 19.sajandil oli umbes kolm neljandikku maailma elanikkonnast ikkes või orjastatud. . Prantsuse revolutsiooni järel lahvatanud orjade mässud Prantsusmaa Kariibi mere kolooniates sundisid revolutsionääre orjandust kaotama ning kuulutama
valitsuse ja ametiiskiute võimu eitamine. Valgete vastu oldi nii vaenulikud, sest valged viisid 1 mustad Aafrikast ära orjadeks. Pinnacle'i kommuun hävitati võimude poolt 1954. aastal ning Howell pandi vaimuhaiglasse. (Hot 2004; Reggae 2006) Haile Selassie I vangistati 1974. aastal, sest teda süüdistati näljahädade alguses. Ta suri 1975. aastal segastel asjaoludel, kuid arvatakse, et Selassie mõrvasid tema vangistajad. 1992. Aastal leiti tema surnukeha keiserliku palee tualeti põranda alla maetuna ning ta maeti uuesti 2000. Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse. Enamus rastasi ei uskunud, et see on tõesti Selassie surnukeha ning seetõttu viibis matmise juures ka väga vähe rastasi. Rastad ei usu Selassie surma ning nimetavad seda lihtsalt teisele tasandile minekuks. (Biography 2014; Reggae 2006) Pärast Selassie surma hakkas rastafaris juurduma arusaam "vabadus enne kojupöördumst". See
Kathleen Windsori romaanis mainitakse tihti Msjeu nimelist koera, kes kuulus kuningas Charles II favoriidile. See kinnitab tõu populaarsust veelgi. Dramaatiline aeg saabus XVII sajandi keskel, mil Inglismaa oli lõhestatud Kodusõjas võitlevate kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli vangis Hampton Court'is Londoni lähedal ja tema vangistajad seisid raske küsimuse ees: mida teha kuningaga? Wight'i Saar tundus tollal olevat piisav "kolgas", kuhu kuningas "asumisele" saata, pealegi olid kuninga kaplan ja tollane Carisbrooke kindluse ja kogu saare valitseja vennad. Kuningat koheldi algul kui kõrgeaulist külalist, tal lasti saarel vabalt ringi liikuda. Ilmselt keegi ei tea, millise pöörde oleks ajalugu võtnud, kui Charles'ile ustavad rojalistid poleks korraldatud põgenemiskatseid, mis aga õnnetult läbi kukkusid
» «Kas te ei ole teda iialgi näinud?» «Olen küll, aga ma ei tea ta nime.» «Kuidas on teie nimi?» küsis komissar. «Athos,» vastas musketär. «See ei ole inimese nimi, see on mäe nimi,» hüüdis vaene ülekuulaja, kes hakkas pead kaotama. «See on mu nimi,» lausus Athos rahulikult. 150 «Kuid te ütlesite, et teie nimi on d'Artagnan?» «Mina?» «Jah, teie.» «Tegelikult oli asi nii, et minult küsiti: «Kas teie olete härra dArtagnan?» Mina vastasin: «Kas arvate?» Minu vangistajad hüüdsid, et nad on selles veendunud. Ma ei tahtnud neile vastu vaielda. Pealegi võisin ma eksida.» «Härra, te solvate kohtu väärikust.» «Mitte sugugi,» sõnas Athos rahulikult. «Teie olete härra DArtagnan.» «Näete nüüd, te ise ütlete mulle seda veel kord.» «Aga, härra komissar,» hüüdis omakorda Bonacieux, «ma ütlen teile, siin ei ole üldse võimalik kahelda. Härra dArtagnan on minu üüriline ja kuna ta üüri ei maksa, siis just sellepärast pean ma teda tundma
annaabi.ee 
