nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika, nii nagu rahu polnud Rahumäel. Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita? Ta süütab suitsu väriseval käel. Ööudus selja taga vangimajad ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad. Peenkurba rõskust kontidesse sajab ja raskelt ringutavad Rannaväravad, kus vettind hoove pidi kasse hiilib. Ei ole armastusel asu vist. Ta õlgu vapustavad tuuleiilid. Ta tuleb armukese juurest agulist.
Truudus Truudust ülistavad kõik ajaloolased, riigimehed. Ilma selleta ei saa olla sõprust, armastust, perekonda, riiki, röövlijõuku. Esimeseks eelduseks usaldus. Truudus tähtis ajaloolistel silmapilkudel, nt sõjaajal. Kui tahame tõeliselt aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et pääseme vaid siis, kui jääme truuks oma maale, keelele, rahvale, riigile. Lõbusad vangimajad Bastille' vangla Prantsusmaal. Rahvas vihkas seda, revolutsiooni ajal vallutas. Keegi kirjutas teise nimel kirja, teine sattus vanglasse seetõttu. Anti süüa, raha- vaesed säästsid sellega raha. Võrdleb Bastille'i teiste vanglatega. 20.saj alguses oli otstarbekas süüalune vangi panna, et see oma tegevust ei saaks jätkata.
determineeritusse ja sellesse, et neid teadmisi peab ühiskonna arenguks ära kasutama /.../ Vilms väitis, et 1/3 eesti rahvast on alaväärtuslik (4) ja teenis sellega ajakirjanduses üldise halvakspanu (5)." Seejuures olevat Vilms Kallingu hinnangul lähtunud majanduslikest kaalutlustest, öeldes, et ,,/.../ "Haleduse ja ülearu helluse pärast iga inimese moodi olevuse vastu maksab meile umbes 10 000 vaimuhaige ülevalpidamine aastas üle 100 miljoni sendi. Peale selle vangimajad, kurikalduvustega laste kodud jne., mis vähemalt 1 miljard senti aastas kulu teevad."/.../ (Kalling, Eesti Arst) Vilms oli seisukohal, et puudega inimesed, joodikud ja pätid jms on ,,tõuliselt alaväärtuslikud ega tohiks omada ühesarnaseid õigusi. Ka suur osa töölisklassist, kes ei avalda erilist tahet ülespoole tungimiseks, on tõuliselt alamal tasapinnal kui suurem osa keskklassidest." (Kalling Eesti Arst) Aadu (Ado) Lüüs (1878-1967-Stockoholmis)
Lapsepõlv Läänemaal, kooliaeg sõja-eelses Tallinnas, sõjatee "valel poolel", vangilaager Venemaal. Pedagoogika õpingud Eestis ja Leningradis vaheldumisi õpetajatööga Läänemaa koolides. Palju huvitavaid juhtumisi ja kohtumisi tuntud inimestega. *,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' - Faatum 1998, toimetaja Juhan Saar. Raamat annab ülevaate autori ja tema saatusekaaslaste elust-olust ajavahemikus oktoober 1944 - detsember 1946. Tegevuskohtadeks vangimajad, -tapid ja -laagrid. ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel'' - Kirjastus Ilo 2009 Raamatu põhiautoriks ja materjalide ühtlustajaks on Harri Jõgisalu. Kaasautoriteks Lembit Tihkan, Jüri Kusmin ja Uno Kiisma. Raamat on ainulaadne, sest ta sisaldab paljude inimeste kogemusi ja teadmisi, mälestusi ja perekonnalugusid, kuid ka üldisemaid, kogu Eesti seisukohalt ajalooliselt olulisi fakte. 18
annaabi.ee 
